Kord цelnud ta hobusele, et tuleb aeg, kus tuli ja vesi hakkavad sinu eest

koormaid vedama: vanker sхidab maanteel ilma hobuseta!

Vene-Jaapani sхja ja selle tulemuse ennustanud ta jдrgmiselt ette: ,,Kui

sild Kasari jхele ehitatakse, siis tuleb Venel sхda. Kui sillale pragu

sisse lццb, siis Vene kaotab."

Oletatakse, et ta ennustanud ette ka 1905. a. revolut-s i o o n i sьndmusi.

Jaan цelnud, et tuleb aeg, kus mхisad pхlevad kui kььnlad, nii et teisel

pдeval saab tuhas kartuleid kьpsetada.

Vдidetavalt ennustanud Jдrwe-Jaan ette ka Esimest maailmasхda. ,,Kord

kuulutanud Jaan: ,,Kord algab maailmasхda. Tuleb suur verevalamine. 10-12

kuningat hakkavad teineteisega sхdima. Ka meie maale tuleb suur

verevalamine. Sхda tuleb Pдrnu poolt..."

Teine kord ьtelnud Jaan kodus Annusel tara ehitades:

,,Kui mu kдtetццd enam tarvis ei ole, tuleb sхda." 1914. a. tehtud uus tara

ja sхda algaski."

Vene riigile kuulutanud Jaan ette suurt vдhenemist. Seda olevat ta teinud

jдrgmistes ьtlustes: ,,Vene riigi piirid pigistatakse nii kokku kui

lambaraudade pдrad." — ,,Vene riik saab hobuserauataolise kuju."

Lхpuks ennustanud Jaan Vene riigi kohta, et see ,,...jддb viimaks nii

vдikeseks, et kuningas ьlemise toa aknast oma riiki vхib дra nдha."

Huvitav, kas Ipatjevi maja Jekaterinburgis, kus v i i m a n e Vene tsaar

Nikolai II 1918. a. oma tapmiseelsed kuud veetis, oli hobuseraua kujuga?

Siin on veel ьks ajalooline paradoks. N. Ipatjevi esivanema Ipatjevi

kloostris kuulutati 1613. a. tsaariks esimene Vene tsaar Mihhail Romanov.

Tuntud ennustaja oli enne Esimest maailmasцda Tallinnas Lasnamдel

elanud M a r i e K u u g e 1 (1844?-1910). Oma unedest ja nдgemustest

jutustas ta tьtrele, kes need ьles kirjutas (ise ta ei osanud). Ka

joonistas ta oma nдgemusi ьles, andes tьtrele nende kohta seletusi.

Mхningaid tдhtsamaid tдitunud ennustusi.

— Tallinnas raekojas pannakse inimesi paari ilma laulatamata. Seda teeb

noor mees, kes pole kirikuхpetaja.

Teatavasti algas Eesti Vabariigis ilmalik abieluregistree-rimine 1920.

aastal.

— Vagunid lendavad хhus. Ristitaolised kujundid lendavad хhus Tallinna

kohal ja heidavad ,,tuliseid kerasid" linna peale. Linnas pole leiba ega

liha. Poodides on sabad. Inimesi aetakse keldritesse, kaasa peab vхtma

toitu ja joogivett. Majad langevad kokku.

Need ennustused on kirjas Tallinnas 13. mail 1935 ilmu-nud ,,Rahvalehes",

seega ьheksa aastat enne seda, kui Nхukogude lennuvдgi 9. mдrtsil 1944

Tallinna pommitas.

10. oktoobril 1931 ilmus ,,Uudislehes" artikkel pealkirja-ga

,,Selgeltnдgija ennustab Eesti tulevikku: Tallinna hдvitatakse!"

Tegemist on arvatavasti Mai Kalamehe hьpnoosiseansiga B. Johansoni

eestvцttel. Artikli andmed bn pдrit kelleltki Arthur R-ilt, kes viibis

seansil.

Pдrast hьpnotiseerimist цeldi M. Kalamehele, et on aasta 2000, ja paluti

jutustada vahepealsetest sьndmustest. Meedium rддkis muu hulgas jдrgmist:

,,...Nдen rohukamarasse kasvanud varemeid, nдen lхputuid riste, haudu...

nдen ьksikuid inimesi, pisaraid. Tallinn on purustatud, varemetes."

,,,,Millal see juhtus?" pдris edasi hьpnotisццr. Kхik on hingetud, ддrmises

pхnevuses.

,,Kaksteist aastat varemalt... sхda... hirmus... julm. Jaaniцц, rahvas

lхbutseb, loidavad jaanituled...

Nхukogude Venemaa sхjalennukid, terve taevas on neid tдis... Nad rьndavad

Tallinna. Pommid lхhkevad, majad purunevad. Tдnavad on tдis laipu...

veri... laibad... rusud... kogu linn... rusuhunnik."

,,Aga meie lennukid? Mis teeb meie хhulaevastik?"

,,Ьksteise jдrgi meie lennukid lastakse alla vaenlase poolt. Ka vastase omi

langeb palju..."

,,Edasi! Millega lхpeb see kхik?"

,,Sхda, hirmus sхda puhkeb lahti. See kestab palju aastaid."

Peagi lхpeb seanss. Ja varsti on meedium jдlle harilik inimene. Ainult ta

on pisut kahvatu ja kurnatud ilmega. Kui toasviibijad jutustavad talle

temalt kuuldud sхnu, siis vхpatab ta ja ei taha seda kuidagi uskuda. Ta

vдriseb sealjuures kogu kehast, tдis hirmu."

Toodud seansikirjeldusest lдks paljugi tдppi. Vahetult Eestit puudutav

Saksamaa ja N. Liidu sхda algas ццsel kell 4, 22. juunil 1941. Jaaniхhtu

lхkked sellepдrast дra ei jддnud. Maale jхudis sхjateade mхnepдevase

hilinemisega.

1944. a. 9. mдrtsi хhurьnnakus sai surma palju tsiviilelanikke. Tallinna 13

000 majast hдvitati 6000.

Ja nagu teada, ei tulnud Hitleri mхnekuisest Blitzkrie-gist midagi vдlja —

sхda kestis kuus aastat.,

Ka hiljem, 1932. a. on Mai Kalamees hьpnoosiunes цelnud: ,,Pдts on

leivapдts, kui Pдts on, on leib, kui ta kaob, tulevad segased ajad."

1933. a. avaldas ta ьhel seansil, et Vene vдed tulevad Eestisse sisse!

Kьsimuse peale: ,,Kas nagu Gruusias?" (s.t. pдrast kommunistlikku

riigipццret) vastas ta: ,,Ei. Neile avatakse vдravad!"

1934. a., viibides Berliinis Saksa Teadusliku Okultismi Seltsis,

teatas ta hьpnoosunes, et kuuleb Eestis saksa keelt rддgitavat ja Hitler on

seal vхimul! (Insener Joh. Tootsi memuaaridest)

10. XX SAJAND

Ьks esimesi sьndmusi, mis pдlvis XX sajandil ьldsuse suure tдhelepanu, oli

1500 reisijaga inglise ookeaniauriku ,,Titanic" hukkumine 15. aprillil

1912. Nagu nдitavad USA psьhhiaatriaprofessori Jan Stevensoni uurimused, on

kirjanduses fikseeritud vдhemalt kьmme seda sьndmust ettenдinud unenдgu.

Tдhendusunenдgu nдinud isikud elasid Inglismaal, USA-s, Kanadas ja

Brasiilias. Lisaks sellele nдgi katastroofi samal ццl unes veel seitse

inimest.

Huvitava detailina kirjeldab J. Stevenson ьhe mees-ametniku unenдgusid. Sel

mehel oli pilet ,,Titanicule". Ta nдgi unes ,,Titanicut" uppumas, laev

kaldus, kruvi хhus pццrlemas, reisijad merehдdalistena paatides. Ometi ei

loobunud ta reisist enne, kui ametitalitused teda selleks sundisid.

Kьmnest tдhendusunest olid neli vдhemalt 10 pдeva enne katastroofi, kuus

unenдgu olid 10 pдeva kuni mхni kuu varem.

Esimese maailmasхja vallapuhkemise kohta on kindlasti palju unenдgusid.

Minugi kollektsioonis on mхned. Tдhtsamatest meestest, kes saatuslikku

sьndmust para-psьhholoogiliselt tajusid, on mainitud Ungari piiskoppi

Joseph de Lanyi'd. ццl vastu 28. juunit 1914 nдgi ta unes sхja ajendiks

saanud Austria-Ungari troonipдrija Franz Ferdinandi tapmist.

1978. a. kandis Lддne-Saksa professor Hans Bender parapsьhholoogia

konverentsil Cambridge'is ette juhtumi Saksa sхduri sдilinud kirjast

(detsember 1914), kus oli juttu ka Hitlerist ja Teise maailmasцja

puhkemisest.

Ka Teise maailmasхja algust ja tulemusi oli spontaanselt paljudel juhtudel

ette nдhtud, nagu nдhtub H. Benderi ja E. Hanefeldi kollektsioonidest.

Mхned nдited on ka minul, kuid nendest hiljem.

Paljude vдljapaistvate riigitegelaste atentaate oli unes vхi muul viisil

ette nдhtud. Nii oli see ka John ja Robert Kennedyga. Peale Jeane Dixoni

jt. tuntud nдgijate olid need sьndmused ette tajutavad ka Lддne-Saksamaal,

Soomes, Eestis.

Esitan Soome etnograafi L. Virtaneni kogutud juhtumi. John Kennedy mхrva

nдgi Soomes ette ьks naisхpetaja:

,,0lime juba voodis ja tuli oli kustutatud. Siis tuli tьtar uksele ja

ьtles:

,,President Kennedyt on tulistatud. ta on raskesti haavatud. Veel pole

teada, kes teda tulistas."

Mina aga ьtlesin, et mis ta lobiseb: kes nььd Kennedyt tulistab. Tьtar aga

kinnitas, et nii цeldi uudistesaates.

Paar nдdalat hiljem istusin (TV) хhtu-uudiseid vaatama ja siis korrati sama

teadet president Kennedy surmast.

Tundsin lausa хudust. Kuidas oli vхimalik, et tьtar oli rддkinud sedasama

kaks nдdalat varem?

See mхrv oli tдitunud varasema plaani kohaselt, nii et telepaatiline teade

sellest oli kindlasti ilmas olemas. Sealt sai selle ,,kinni pььda" isik,

kel oli vastuvхtuvхime."

Kahjuks pole juhtumi kirjelduses mдrgitud, kuidas tьtar seda teadet tajus.

Vхimalik, et tegemist oli kuulmishallutsi-natsiooniga дrkvelolekus.

Ьks цnnetus, mis avaldas mхju ka prohvetluse uurimise-le, oli 21. oktoobril

1966. a. Inglismaal toimunud maalihe. Surma sai 144 inimest, neist 128

last. Nдdal pдrast katastroofi avaldas psьhhiaater J.C. Barker

ajakirjanduses ьleskutse, et need, kes olid katastroofi unes vхi muul

viisil ette aimanud, teataksid endast. Kinnitavaid vastuseid laekus ьle

Inglismaa 76. Uurija hindas rahuldavaks 34 kirjeldust (neist 28 unenдgu,

millest 70% olid sьmboolsed). Kirjutajate seas oli naisi 5 korda rohkem kui

mehi (vхib oletada, et juhtumitest teatanud naiste seas oli palju

surmasaanud laste emasid).

Prohvetlik elamus oli olnud 18 juhul vдhernalt neli pдeva varem, 8 juhul

kuni kaks nдdalat varem ning 8 juhul ulatus vahe mхne kuuni.

Siit tuleneski spontaansete prohvetlusjuhtude praktilise kasutamise idee.

Tuleks koguda elanikelt andmeid lдhe-nevate katastroofide kohta ja pььda

цnnetusi vдltida (vхi vдhemalt organiseerida kiiremini abi, vдhendada

ohvrite arvu). Londonis on loodud spetsiaalne keskus — British Premonitions

Bureau (Grove House 14, West Grove, Lond. SE 10 England).

Analoogne keskus oli loodud ka USA-s New Yorgis —Central Premonitions

Registry. Kдesoleval ajal keskus ei tegutse.

Spontaanseid хnnetuseelseid andmeid kogub veel USA-s Virginia Ьlikooli

psьhhiaatriateaduskonna parapsьhho-loogia osakond eesotsas prof. J.

Stevensoniga.

Niisugused spontaansete nдhete kogumise keskused on alates 1971. a. veel

Kanadas Torontos (aastas laekub u. 2000 teadet, millest keskmiselt 10%-1 on

praktiline vддrtus) ja Lддne-Saksamaal — Institut fьr Grenzgebiete der

Psychologie und Psychohygiene im Freiburg.

Spontaansest uneprohvetlusest on teada veel inglase Maleolm Bessenti

tдitunud ennustused 1969. a. no-vembrist:

— Ta ennustas, et lдhema 4-6 kuu jooksul teeb Onassisele kuuluv kreeka

tanker avarii. Sellest tuleb rahvusvahelise mastaabiga pahandus.

Suure хlireostuse pхhjustanud avarii juhtuski 1970. a. veebruaris Nova

Scotia lдhedal.

— Kindral de Gaulle'ile ennustas ta surma ьhe aasta jooksul.

De. Gaulle surigi 10. nov. 1970.

— Inglismaa sisepoliittka kohta ennustas ta, et peaminister Wilson vahetab

jдrgmisel suvel valitsuse koosseisu. Nii juhtuski.

Selle sajandi tuntumatest ennustajatest vхiks nimetada veel USA-s elavat

Jeane Dixonit, 1918. a. sьndinud saksa immigrandi Franz Pincerti tьtart.

Jeane avastas oma vхimed juba enne 10. eluaastat. Nimelt teatas ta isale,

et mхne pдeva pдrast saab ta musta ддrisega kirja. Oma onule ennustas ta

цigesti pillimehekuulsust. J. Dixoni ennus-tustest vхiks nimetada

nдitlejanna Marilyn Monroe enesetappu, esimese Nхukogude sputniku

vдljasaatmist, Mahatma Gandhi mхrvamist, ЬRO peasekretдri Ham-marskjцldi

surma lennuхnnetusel (ka Jeane'i enda mees suri lennuхnnetusel, mida ta

ette nдgi) ning Hiina esimese aatomipommi plahvatust.

Viis pдeva enne John Kennedy mхrva (22. nov. 1963) nдgi ta presidendi

kirstu Valgesse Majja kantavat ning rддkis sellest mitmele tunnistajale.

Esimene kaudne ennustus John Kennedy tapmise kohta on tehtud juba 11.

mдrtsil 1956, mil ta oli цelnud: 1960. a. valitakse demokraat presidendiks

ja ta sureb traagiliselt vдljaspool Valget Maja. J. Dixon pььdis K. Halle

ja mrs. Bumgardeni kaudu J. Kennedyt hoiatada. Ilmselt ei vхetud hoiatust

tхsiselt ja sхitu Dallasesse дra ei jдetud.

J. Dixon rддgib, et enne visiooni teket on juba mitme pдeva jooksul tunda

erilist pinget.

Tuleviku kohta ennustas J. Dixon, et 5. veebruaril 1962 sьndivat poeglaps,

kellest edaspidi tulevat juhtiv tegelane, ьhendamaks inimkonna rahu- ja

progressi-pььdlusi. Selle mehe mхju olevat maksimaalne 1999. aastal.

Teine tuntud meedium on USA-s Virginias elanud Edgar Cayce (1877-1945).

Kuigi E. Cayce oli rohkem ravimeedium kui ennustaja, on ka temalt mitmeid

ennustusi. Need on kirjas stenogrammides, mida tema mediumistlike

autohьpnootiliste seansside jдrgi on proto-kollitud u. 14 000. Mхned ta

ennustused on alljдrgnevad.

1939. a. ennustanud ta ette Vietnami sхda, mis tulevat USA jaoks suurim

pдrast Teist maailmasхda, mis lцpeb 1945. a.

1927. a. ennustas E. Cayce ette 1929. a. suurt majan-duskriisi.

Ta ennustas хigesti Esimese maailmasхja alguse- ja lхpuaasta.

Enda tulevase taassьnni kohta rддkis Cayce, et sьnnib uuesti aastal 2100

Nebraskas. Lapsena vдidab ta end olevat Edgar Cayce'i, kes elanud Virginias

200 aastat tagasi! Teadlased kutsuvat teda kьlastama neid kohti, kus ta

vдidab end olevat elanud — Virginiat, Kentucky't, Alabamat, New Yorki,

Michigani. Transpordiks olevat piklik sigaritaoline хhusхiduk, mis liigub

suure kiirusega. Aastal 2100 olevat osa Alabamast vee all. Norfolk on suur

sadam. New York on vahepeal hдvinud ja teistsugusena ьles ehitatud, nii et

Cayce seda algul дragi ei tunne!

Iseloomulik on seik, et kui E. Cayce hakkas ennustama totalisaatoril

hobuste vхidusхite, siis kadusid ta vхimed ьheks aastaks.

Suur osa Jaapanit vajub enne 1998. a. merre.

Maa pooluste nihke tхttu muutub kliima keskvццtmes soojemaks. Paljud

rannikualad USA lддne- ja idarannikul hдvivad.

E. Cayce ennustas, et Bimini saarte piirkonnast leitakse esimesed viited

Atlantisele. Maa hakkab seal tхusma ja tulevikus vхtab ta enda alla

mitmesajaruutmiilise ala.

1968. a. leidiski USA merevдelendur R. Brushi Bimini ja Androse saare

piirkonnast veealuseid mььre ja sambaid. Allveearheoloogide uurimused

nдitasid, et mььre moodus-tanud 5-tonnised kiviplokid olid murtud ligi 10

000 a. tagasi mььri asukohast 40 km pхhja pool asuvast kivimurrust.

Skandinaavia ennustaja John Sundstrцm (sьnd. 1903) oli хigesti ennustanud

1976. a. olьmpiamдngude boikoti ja Iraani ?ahhi surma (1978. a.). Samuti

цelnud ta ette John Kennedy surma ja 1972. a. Mьncheni olьmpia-mдngudel

sportlastele tehtava atentaadi.

Sel sajandil on olnud palju katastroofe. Ьks kvalitatiiv-selt omapдrasemaid

oli aatomipommi esmakordne sхjaline katsetamine Hiroshimas. Selle

katastroofi erakordsus viib mхttele, et peaks olema isikuid, kes suutsid

seda ette nдha. Spetsiaalseid uurimusi selle kohta pole mul цnnestunud

leida. Karl Bruckner, kes on Hiroshimast kirjutanud dokumentaalse romaani

(vene k. ,,Sadako tahab elada" M., 1964), toob дra ьhe Hiroshima elaniku

proua Kumakisi unenдo enne saatuslikku 6. augustit 1945. a.:

,,Aga mina nдgin tдna ццsel maavдrisemist. Majad purunesid, kхik ьmberringi

oli haaratud tulest. Aga kхige hirmsam oli see, et pдike langes maa peale.

Дrkasin hirmu tхttu ja jдtkasin karjumist, juba niinematil istudes.

Vana naine kummardus ja tх'mbas pea хlgade vahele. Hirmust suurte.

silmadega, surudes nimetissхrme nina juurde, sosistas proua Kumakisi

kдhedal hддlel: ,,Kхik, mida ma unes nдen, lдheb tдide.""

On vдhe tхenдoline, et Hiroshima-mastaabilist ka-tastroofi nдhakse ette

vaid mхni tund. Reaalsьndmuste kдik oli selline:

— 6. augustil 1945 kell 8.15 lхhkes aatomipomm u. 500 m kхrgusel, olles

lastud langevarjuga alla 8000 m kхrguselt lendavalt pommituslennukilt B-29.

Jaa-panlaste endi andmete kohaselt sai Hiroshima 470 000 ela-nikust surma

86000. Hooneist hдvis 60%.

— 6. augusti varahommikul 1945 oli pommituslennuki komandцr kolonel Tibets

saanud teada lahinguьlesande sihtmдrgi — Hiroshima.

— 24. juulil 1945 oli USA president Truman andnud kдsu kasutada augusti

algul mхne Jaapani linna vastu pommi.

16. juulil 1945 oli New-Mexico kхrbes korraldatud esimene aatomipommi

katsetus.

— 1. juunil 1945 oli USA valitsus pхhimхtteliselt otsustanud kasutada

loodavat pommi sхjas Jaapani vastu.

— 1940. aasta suvel oli alustatud aatomirelva looval Manhattani projekti,

mis haaras 128 000 teadlast ja tehnikut ning neelas 2 miljardit dollarit.

Olen kindel, et prohvetlikke andmeid Hiroshima hдvingu kohta peaks olema

juba enne Teise maailmasхja algust. Jaapanist kaugel asuvas Eestiski on

juba 1943. aas-tast ennustatud, et sхja Jaapanis lцpetab aatom.

Nььd mхned ajaloolised detailid, mis vхiksid seoses Hiroshima tragццdiaga

huvi pakkuda.

6. augustil 1653 oli Hiroshimast lдbi voolaval Ota jхe] suur ьleujutus. See

olnud nii hдvitav, et veel XX sajandil peeti 6. augustit halvaks pдevaks.

Muuseas ei piirdunud saatuse hдvitustцц linna kallal 6. augustiga 1945. 17.

septembril 1945 puhkes orkaan, millele liitusid paduvihm ja ьleujutus. Kui

algul oli linna hдvitanud tuli, siis ьlejддnu tegi vesi. Kui pomm suutis

hдvitada vaid 10 silda, siis uputus lхhkus neid 20. Pealtnд-gijad

kirjeldavad ьleujutusjдrgset Hiroshimat kui suurt jдrve.

Ka teisel aatomijхul purustatud linnal Nagasakil on spetsiifilisi jooni.

Nagasaki oli alates XVI sajandist pхhiline (1725-1854 ainuke)

vдlismaailmaga kaubavahetust pidavsadam.

Omaette uurimisteema vхiks olla ьldse suurte katastroo-fide etteaimamine.

Polnud ju Hiroshima ja Nagasaki suurimad. Juba ainuьksi Dresdeni

pommitamine USA-Suurbritannia lennuvдe poolt nхudis 1945. a. veeb-ruaris

120 000 sakslase elu, rohkem kui oli vahetuid ohvreid Hiroshimas ja

Nagasakis kokku! Hamburgis nхudis analoogne operatsioon 1943. a. augustis

40 000 sakslase elu. Nende arvude ьle me vдga ei imesta, sest iga Teise

maailmasхja pдev nхudis umbes 25 000 inimelu. Inimohvri-te poolest ajaloo

suurim katastroof oli siiski Hiina 1556. a. maavдring, kus ohvreid oli 830

000. Gangese ьleujutus nхudis 1737. a. 300 000 ohvrit. Ka Jaapani pinnal

oli varem olnud suuremaid katastroofe, nдiteks Tokio maavдrin 1923. a.

Ohvreid oli siis 143 000.

Selliste katastroofide puhul kerkib praktiline kьsimus, kui pikalt on

vхimalik neid ette цelda ja kas on vхimalik inimkaotusi vдhendada?

11. PROHVETITE EKSIMUSED

Pole ьhtegi teadlast, arsti ega ajaloolast, kes poleks eksinud. Ometi ei

sea me kahtluse alla teadusi, meditsiini ega ajalugu kui selliseid. Lisame

veel, et viimaste puhul on tegemist eksimisega oleviku vхi mineviku hindami-

sel. Tohutult raskem on aga tдpselt ette цelda tulevikus saabuvaid

sьndmusi. Sellest on tingitud ka parimate nдgijate eksimused.

Illustratsiooniks pakun vдlja mхned neist.

Jeane Dixon arvas ekslikult, et 1980. a. algab Kolmas maailmasхda, kus USA,

N. Liit ja Saksamaa liituvad Puna-Hiina vastu ning et 1964. a. lammutatakse

Berliini mььr.

Edgar Cayce eksis, arvates, et Hitlerist tuleb demokraat, et Hiina muutub

enne 1968. aastat domineeri-valt kristlikuks, et Venemaast saab inimkonna

lootus, sest seal hakkab igaьks elama oma ligimese heaks ja kommunism kaob.

Skandinaavia ennustaja J. Sundstrцm arvas eksli-kult, et 1982. a. puhkeb

sхda NATO ja Varssavi bloki vahel, kuhu 1984. a. liitub Hiina ja et sхjas

lastakse Sundstrцm ise maha kas 12. mдrtsil vхi 12. novembril 1984.

Ka tuntud Eesti meedium Mai Kalamees eksis, kui rддkis hьpnoosis 4.

veebruaril 1930 ьhest ajalehest vдljalхigatud portree kohta (mida ta ise ei

nдinud):

,,See mees on vдga terase loomuga, uhke. Kui ta vihastab, siis on vдga

metsik, kui ta siiveneb millessegi asjasse, siis viib ta selle lдbi.

Sхjavдgi, hauad. Ta peab sundima teisi tapma, kuigi ta ise seda ei taha.

Kхik rahutused surub ta veriselt maha. Ei lдhe kaht aastat, siis on tal

lхpp. Teda veetakse lohinal ja kuskil koopas on tema lхpp. Valitakse uued

esindajad. Kommunism parandatakse. Seda teeb alamrahvas ja allasurutud

intelligents. Punane madu vдsib, ta liigutab veel, et hinge sees hoida."

Tхenдoliselt rддkis hьpnoosis meedium seda, mida temalt ootas hьpnotisццr

B. Johanson. Jutt oli Stalinist.

LХPETUSEKS

Vхib-olla toimub tulevikus unenдgude uurimine hoopis objektiivsemalt kui

praegu. Tдnaseks pдevaks on arvamus, et unenдgu on suunatud tulevikku,

mitte mineviku. Aga see tuleviik sхltub kдitumisest ja psььhilisest

protsessidest minevikus.

LISAMATERJALI

Bro, H.H. Edgar Cayce in dreams. N.Y., 1970.

Evans-Wentz, W.Y. (ed.) The tibetan book of the dead. London, Oxford, N.Y.

1971.

Jacobson, N.0. Life without death? N.Y., 1971.

Miller, A. Selgeltnдgemine ja ennustamine. Tall., 1935.

Stearn, J., Edgar Cayce the sleeping prophet. Toronto-N.Y., 1967.

Богатырев, В. Подсознание на фотобумаге. Ж. Изобретатель и Рационализатор.

9/1979, ее. 4-7 и 24-25.

Вейн, А.М. Три трети жизни. М. 1979.

Грузенберг, С.О. Гении и творчество. Л. 1924.

SISUKORD

Sissjuhatus

1. Unenдod loodusrahvail

2. Sumer ja Egiptus

3. Vana-Kreeka

4. Vana-Rooma

5. Piibel unenдgudest

6. Rahvuseeposed

7. Ended

8. Kilde kesk- ja uusajast

9. Eesti

10. XX sajand

11. Prohvetite eksimused

Lхpetuseks

Lisamaterjali

Sisukord

Страницы: 1, 2, 3, 4, 5, 6