Kord öelnud ta hobusele, et tuleb aeg, kus tuli ja vesi hakkavad  sinu  eest 
koormaid vedama: vanker sõidab maanteel ilma hobuseta! 
Vene-Jaapani sõja ja selle tulemuse ennustanud  ta  järgmiselt  ette:  ,,Kui 
sild Kasari jõele ehitatakse, siis  tuleb  Venel  sõda.  Kui  sillale  pragu 
sisse lööb, siis Vene kaotab." 
Oletatakse, et ta ennustanud ette ka 1905. a. revolut-s i o o n i  sündmusi. 
Jaan öelnud, et tuleb aeg, kus mõisad põlevad kui  küünlad,  nii  et  teisel 
päeval saab tuhas kartuleid küpsetada. 
Väidetavalt  ennustanud  Järwe-Jaan  ette  ka  Esimest  maailmasõda.  ,,Kord 
kuulutanud Jaan: ,,Kord algab maailmasõda. Tuleb  suur  verevalamine.  10-12 
kuningat  hakkavad  teineteisega  sõdima.   Ka   meie   maale   tuleb   suur 
verevalamine. Sõda tuleb Pärnu poolt..." 
Teine kord ütelnud Jaan kodus Annusel tara ehitades: 
,,Kui mu kätetööd enam tarvis ei ole, tuleb sõda." 1914. a. tehtud uus  tara 
ja sõda algaski." 
Vene riigile kuulutanud Jaan ette suurt vähenemist. Seda  olevat  ta  teinud 
järgmistes  ütlustes:  ,,Vene  riigi  piirid  pigistatakse  nii  kokku   kui 
lambaraudade pärad." — ,,Vene riik saab hobuserauataolise kuju." 
Lõpuks ennustanud Jaan Vene  riigi  kohta,  et  see  ,,...jääb  viimaks  nii 
väikeseks, et kuningas ülemise toa aknast oma riiki võib ära näha." 
Huvitav, kas Ipatjevi maja Jekaterinburgis, kus v i i m a  n  e  Vene  tsaar 
Nikolai II 1918. a. oma tapmiseelsed kuud  veetis,  oli  hobuseraua  kujuga? 
Siin on  veel  üks  ajalooline  paradoks.  N.  Ipatjevi  esivanema  Ipatjevi 
kloostris kuulutati 1613. a. tsaariks esimene Vene tsaar Mihhail Romanov. 
Tuntud  ennustaja  oli  enne  Esimest  maailmasöda   Tallinnas     Lasnamäel 
elanud   M a r i e   K u u g e 1 (1844?-1910). Oma  unedest  ja  nägemustest 
jutustas ta  tütrele,  kes  need  üles  kirjutas  (ise  ta  ei  osanud).  Ka 
joonistas ta oma nägemusi üles, andes tütrele nende kohta seletusi. 
Mõningaid tähtsamaid täitunud ennustusi. 
— Tallinnas raekojas pannakse inimesi  paari  ilma  laulatamata.  Seda  teeb 
noor mees, kes pole kirikuõpetaja. 
Teatavasti  algas  Eesti  Vabariigis  ilmalik  abieluregistree-rimine  1920. 
aastal. 
— Vagunid lendavad  õhus.  Ristitaolised  kujundid  lendavad  õhus  Tallinna 
kohal ja heidavad ,,tuliseid kerasid" linna peale.  Linnas  pole  leiba  ega 
liha. Poodides on sabad.  Inimesi  aetakse  keldritesse,  kaasa  peab  võtma 
toitu ja joogivett. Majad langevad kokku. 
Need ennustused on kirjas Tallinnas 13. mail  1935  ilmu-nud  ,,Rahvalehes", 
seega üheksa aastat enne seda,  kui  Nõukogude  lennuvägi  9.  märtsil  1944 
Tallinna pommitas. 
10.   oktoobril   1931    ilmus    ,,Uudislehes"    artikkel    pealkirja-ga 
,,Selgeltnägija ennustab Eesti tulevikku: Tallinna hävitatakse!" 
Tegemist  on  arvatavasti  Mai  Kalamehe   hüpnoosiseansiga   B.   Johansoni 
eestvöttel. Artikli andmed bn  pärit  kelleltki  Arthur  R-ilt,  kes  viibis 
seansil. 
Pärast hüpnotiseerimist öeldi M. Kalamehele, et on  aasta  2000,  ja  paluti 
jutustada vahepealsetest sündmustest. Meedium rääkis muu hulgas järgmist: 
,,...Näen rohukamarasse kasvanud varemeid,  näen  lõputuid  riste,  haudu... 
näen üksikuid inimesi, pisaraid. Tallinn on purustatud, varemetes." 
,,,,Millal see juhtus?" päris edasi hüpnotisöör. Kõik on hingetud,  äärmises 
põnevuses. 
,,Kaksteist aastat  varemalt...  sõda...  hirmus...  julm.  Jaaniöö,  rahvas 
lõbutseb, loidavad jaanituled... 
Nõukogude Venemaa sõjalennukid, terve taevas on neid  täis...  Nad  ründavad 
Tallinna.  Pommid  lõhkevad,  majad  purunevad.  Tänavad  on  täis  laipu... 
veri... laibad... rusud... kogu linn... rusuhunnik." 
,,Aga meie lennukid? Mis teeb meie õhulaevastik?" 
,,Üksteise järgi meie lennukid lastakse alla vaenlase poolt. Ka vastase  omi 
langeb palju..." 
,,Edasi! Millega lõpeb see kõik?" 
,,Sõda, hirmus sõda puhkeb lahti. See kestab palju aastaid." 
Peagi lõpeb seanss. Ja varsti on meedium jälle harilik  inimene.  Ainult  ta 
on pisut kahvatu ja  kurnatud  ilmega.  Kui  toasviibijad  jutustavad  talle 
temalt kuuldud sõnu, siis võpatab ta ja ei  taha  seda  kuidagi  uskuda.  Ta 
väriseb sealjuures kogu kehast, täis hirmu." 
Toodud seansikirjeldusest  läks  paljugi  täppi.  Vahetult  Eestit  puudutav 
Saksamaa ja N. Liidu sõda algas öösel kell 4,  22.  juunil  1941.  Jaaniõhtu 
lõkked  sellepärast  ära  ei  jäänud.  Maale  jõudis  sõjateade  mõnepäevase 
hilinemisega. 
1944. a. 9. märtsi õhurünnakus sai surma palju tsiviilelanikke. Tallinna  13 
000 majast hävitati 6000. 
Ja nagu teada, ei tulnud Hitleri mõnekuisest Blitzkrie-gist midagi  välja  — 
sõda kestis kuus aastat., 
Ka  hiljem,  1932.  a.  on  Mai  Kalamees  hüpnoosiunes  öelnud:  ,,Päts  on 
leivapäts, kui Päts on, on leib, kui ta kaob, tulevad segased ajad." 
1933. a. avaldas ta ühel seansil,  et  Vene  väed  tulevad  Eestisse  sisse! 
Küsimuse  peale:  ,,Kas  nagu   Gruusias?"   (s.t.   pärast   kommunistlikku 
riigipööret) vastas ta: ,,Ei. Neile avatakse väravad!" 
      1934. a.,  viibides  Berliinis  Saksa  Teadusliku  Okultismi  Seltsis, 
teatas ta hüpnoosunes, et kuuleb Eestis saksa keelt räägitavat ja Hitler  on 
seal võimul! (Insener Joh. Tootsi memuaaridest) 
10. XX SAJAND 
Üks esimesi sündmusi, mis pälvis XX sajandil üldsuse suure  tähelepanu,  oli 
1500 reisijaga  inglise  ookeaniauriku  ,,Titanic"  hukkumine  15.  aprillil 
1912. Nagu näitavad USA psühhiaatriaprofessori Jan Stevensoni uurimused,  on 
kirjanduses fikseeritud vähemalt kümme  seda  sündmust  ettenäinud  unenägu. 
Tähendusunenägu  näinud  isikud  elasid  Inglismaal,   USA-s,   Kanadas   ja 
Brasiilias. Lisaks sellele nägi  katastroofi  samal  ööl  unes  veel  seitse 
inimest. 
Huvitava detailina kirjeldab J. Stevenson ühe mees-ametniku unenägusid.  Sel 
mehel oli pilet ,,Titanicule".  Ta  nägi  unes  ,,Titanicut"  uppumas,  laev 
kaldus, kruvi õhus pöörlemas, reisijad merehädalistena  paatides.  Ometi  ei 
loobunud ta reisist enne, kui ametitalitused teda selleks sundisid. 
Kümnest tähendusunest olid neli vähemalt 10  päeva  enne  katastroofi,  kuus 
unenägu olid 10 päeva kuni mõni kuu varem. 
Esimese maailmasõja vallapuhkemise  kohta  on  kindlasti  palju  unenägusid. 
Minugi kollektsioonis  on  mõned.  Tähtsamatest  meestest,  kes  saatuslikku 
sündmust  para-psühholoogiliselt  tajusid,  on  mainitud  Ungari   piiskoppi 
Joseph de Lanyi'd. ööl vastu 28. juunit 1914  nägi  ta  unes  sõja  ajendiks 
saanud Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmist. 
1978.  a.  kandis  Lääne-Saksa  professor   Hans   Bender   parapsühholoogia 
konverentsil  Cambridge'is  ette  juhtumi  Saksa  sõduri  säilinud   kirjast 
(detsember  1914),  kus  oli  juttu  ka  Hitlerist  ja   Teise   maailmasöja 
puhkemisest. 
Ka Teise maailmasõja algust ja tulemusi oli spontaanselt  paljudel  juhtudel 
ette nähtud, nagu nähtub  H.  Benderi  ja  E.  Hanefeldi  kollektsioonidest. 
Mõned näited on ka minul, kuid nendest hiljem. 
Paljude väljapaistvate riigitegelaste atentaate oli  unes  või  muul  viisil 
ette nähtud. Nii oli see ka John ja Robert  Kennedyga.  Peale  Jeane  Dixoni 
jt. tuntud nägijate olid need sündmused ette tajutavad  ka  Lääne-Saksamaal, 
Soomes, Eestis. 
Esitan Soome etnograafi L. Virtaneni kogutud  juhtumi.  John  Kennedy  mõrva 
nägi Soomes ette üks naisõpetaja: 
,,0lime juba voodis ja tuli  oli  kustutatud.  Siis  tuli  tütar  uksele  ja 
ütles: 
,,President Kennedyt on tulistatud.  ta  on  raskesti  haavatud.  Veel  pole 
teada, kes teda tulistas." 
Mina aga ütlesin, et mis ta lobiseb: kes nüüd Kennedyt tulistab.  Tütar  aga 
kinnitas, et nii öeldi uudistesaates. 
Paar nädalat hiljem istusin (TV) õhtu-uudiseid vaatama ja siis korrati  sama 
teadet president Kennedy surmast. 
Tundsin lausa õudust. Kuidas oli võimalik, et tütar  oli  rääkinud  sedasama 
kaks nädalat varem? 
See mõrv oli täitunud varasema plaani kohaselt, nii et  telepaatiline  teade 
sellest oli kindlasti ilmas olemas. Sealt sai  selle  ,,kinni  püüda"  isik, 
kel oli vastuvõtuvõime." 
Kahjuks pole juhtumi kirjelduses märgitud, kuidas tütar seda  teadet  tajus. 
Võimalik, et tegemist oli kuulmishallutsi-natsiooniga ärkvelolekus. 
Üks önnetus, mis avaldas mõju ka prohvetluse uurimise-le, oli 21.  oktoobril 
1966. a. Inglismaal toimunud maalihe.  Surma  sai  144  inimest,  neist  128 
last.   Nädal   pärast   katastroofi   avaldas   psühhiaater   J.C.   Barker 
ajakirjanduses üleskutse, et  need,  kes  olid  katastroofi  unes  või  muul 
viisil ette aimanud, teataksid  endast.  Kinnitavaid  vastuseid  laekus  üle 
Inglismaa 76. Uurija hindas rahuldavaks 34  kirjeldust  (neist  28  unenägu, 
millest 70% olid sümboolsed). Kirjutajate seas oli naisi 5 korda rohkem  kui 
mehi  (võib  oletada,  et  juhtumitest  teatanud  naiste  seas   oli   palju 
surmasaanud laste emasid). 
Prohvetlik elamus oli olnud 18 juhul vähernalt neli  päeva  varem,  8  juhul 
kuni kaks nädalat varem ning 8 juhul ulatus vahe mõne kuuni. 
Siit tuleneski spontaansete prohvetlusjuhtude  praktilise  kasutamise  idee. 
Tuleks koguda elanikelt andmeid lähe-nevate  katastroofide  kohta  ja  püüda 
önnetusi  vältida  (või  vähemalt  organiseerida  kiiremini  abi,  vähendada 
ohvrite arvu). Londonis on loodud spetsiaalne keskus — British  Premonitions 
Bureau (Grove House 14, West Grove, Lond. SE 10 England). 
Analoogne keskus oli  loodud  ka  USA-s  New  Yorgis  —Central  Premonitions 
Registry. Käesoleval ajal keskus ei tegutse. 
Spontaanseid õnnetuseelseid  andmeid  kogub  veel  USA-s  Virginia  Ülikooli 
psühhiaatriateaduskonna  parapsühho-loogia   osakond   eesotsas   prof.   J. 
Stevensoniga. 
Niisugused spontaansete nähete kogumise keskused on  alates  1971.  a.  veel 
Kanadas Torontos (aastas laekub u. 2000 teadet, millest keskmiselt 10%-1  on 
praktiline väärtus) ja  Lääne-Saksamaal  —  Institut  für  Grenzgebiete  der 
Psychologie und Psychohygiene im Freiburg. 
Spontaansest  uneprohvetlusest  on  teada  veel  inglase  Maleolm   Bessenti 
täitunud ennustused 1969. a. no-vembrist: 
— Ta ennustas, et lähema 4-6  kuu  jooksul  teeb  Onassisele  kuuluv  kreeka 
tanker avarii. Sellest tuleb rahvusvahelise mastaabiga pahandus. 
Suure  õlireostuse  põhjustanud   avarii  juhtuski 1970. a. veebruaris  Nova 
Scotia lähedal. 
— Kindral de Gaulle'ile ennustas ta surma ühe aasta jooksul. 
De. Gaulle surigi 10. nov. 1970. 
— Inglismaa sisepoliittka kohta ennustas ta, et peaminister  Wilson  vahetab 
järgmisel suvel valitsuse koosseisu. Nii juhtuski. 
Selle sajandi tuntumatest ennustajatest võiks  nimetada  veel  USA-s  elavat 
Jeane Dixonit, 1918. a. sündinud saksa  immigrandi  Franz  Pincerti  tütart. 
Jeane avastas oma võimed juba enne 10. eluaastat. Nimelt  teatas  ta  isale, 
et mõne päeva pärast saab ta musta äärisega kirja.  Oma  onule  ennustas  ta 
öigesti  pillimehekuulsust.   J.   Dixoni   ennus-tustest   võiks   nimetada 
näitlejanna  Marilyn   Monroe   enesetappu,   esimese   Nõukogude   sputniku 
väljasaatmist, Mahatma Gandhi  mõrvamist,  ÜRO  peasekretäri  Ham-marskjöldi 
surma lennuõnnetusel (ka Jeane'i enda  mees  suri  lennuõnnetusel,  mida  ta 
ette nägi) ning Hiina esimese aatomipommi plahvatust. 
Viis päeva enne John Kennedy  mõrva  (22.  nov.  1963)  nägi  ta  presidendi 
kirstu Valgesse Majja kantavat ning  rääkis  sellest  mitmele  tunnistajale. 
Esimene kaudne ennustus John  Kennedy  tapmise  kohta  on  tehtud  juba  11. 
märtsil 1956, mil ta oli öelnud: 1960. a. valitakse  demokraat  presidendiks 
ja ta sureb traagiliselt väljaspool Valget Maja. J. Dixon  püüdis  K.  Halle 
ja mrs. Bumgardeni kaudu J. Kennedyt hoiatada. Ilmselt  ei  võetud  hoiatust 
tõsiselt ja sõitu Dallasesse ära ei jäetud. 
J. Dixon räägib, et enne visiooni teket on juba mitme  päeva  jooksul  tunda 
erilist pinget. 
Tuleviku kohta ennustas J. Dixon, et 5. veebruaril 1962  sündivat  poeglaps, 
kellest edaspidi tulevat juhtiv  tegelane,  ühendamaks  inimkonna  rahu-  ja 
progressi-püüdlusi. Selle mehe mõju olevat maksimaalne 1999. aastal. 
Teine tuntud meedium on USA-s  Virginias  elanud  Edgar  Cayce  (1877-1945). 
Kuigi E. Cayce oli rohkem ravimeedium kui ennustaja, on  ka  temalt  mitmeid 
ennustusi.  Need  on  kirjas   stenogrammides,   mida   tema   mediumistlike 
autohüpnootiliste seansside järgi on proto-kollitud  u.  14  000.  Mõned  ta 
ennustused on alljärgnevad. 
1939. a. ennustanud ta ette Vietnami sõda,  mis  tulevat  USA  jaoks  suurim 
pärast Teist maailmasõda, mis löpeb 1945. a. 
1927. a. ennustas E. Cayce ette 1929. a. suurt majan-duskriisi. 
Ta ennustas õigesti Esimese maailmasõja alguse- ja lõpuaasta. 
Enda tulevase taassünni kohta rääkis Cayce, et  sünnib  uuesti  aastal  2100 
Nebraskas. Lapsena väidab ta end olevat Edgar Cayce'i, kes elanud  Virginias 
200 aastat tagasi! Teadlased kutsuvat teda  külastama  neid  kohti,  kus  ta 
väidab end olevat elanud  —  Virginiat,  Kentucky't,  Alabamat,  New  Yorki, 
Michigani. Transpordiks olevat piklik sigaritaoline  õhusõiduk,  mis  liigub 
suure kiirusega. Aastal 2100 olevat osa Alabamast vee all. Norfolk  on  suur 
sadam. New York on vahepeal hävinud ja teistsugusena üles ehitatud,  nii  et 
Cayce seda algul äragi ei tunne! 
Iseloomulik on  seik,  et  kui  E.  Cayce  hakkas  ennustama  totalisaatoril 
hobuste võidusõite, siis kadusid ta võimed üheks aastaks. 
Suur osa Jaapanit vajub enne 1998. a. merre. 
Maa pooluste  nihke  tõttu  muutub  kliima  keskvöötmes  soojemaks.   Paljud 
rannikualad USA lääne- ja idarannikul hävivad. 
E. Cayce ennustas, et Bimini saarte  piirkonnast  leitakse  esimesed  viited 
Atlantisele. Maa  hakkab  seal  tõusma  ja  tulevikus  võtab  ta  enda  alla 
mitmesajaruutmiilise ala. 
      1968. a. leidiski USA mereväelendur R. Brushi Bimini ja Androse  saare 
piirkonnast  veealuseid  müüre  ja  sambaid.  Allveearheoloogide   uurimused 
näitasid, et müüre moodus-tanud 5-tonnised kiviplokid olid  murtud  ligi  10 
000 a. tagasi müüri asukohast 40 km põhja pool asuvast kivimurrust. 
Skandinaavia ennustaja John Sundström (sünd. 1903)  oli  õigesti  ennustanud 
1976. a. olümpiamängude boikoti ja Iraani ?ahhi  surma  (1978.  a.).  Samuti 
öelnud ta ette John Kennedy surma  ja  1972.  a.  Müncheni  olümpia-mängudel 
sportlastele tehtava atentaadi. 
Sel sajandil on olnud palju katastroofe. Üks kvalitatiiv-selt  omapärasemaid 
oli  aatomipommi   esmakordne   sõjaline   katsetamine   Hiroshimas.   Selle 
katastroofi erakordsus viib mõttele, et peaks  olema  isikuid,  kes  suutsid 
seda ette näha. Spetsiaalseid  uurimusi  selle  kohta  pole  mul  önnestunud 
leida. Karl Bruckner, kes on Hiroshimast  kirjutanud  dokumentaalse  romaani 
(vene k. ,,Sadako tahab elada" M., 1964), toob  ära  ühe  Hiroshima  elaniku 
proua Kumakisi unenäo enne saatuslikku 6. augustit 1945. a.: 
,,Aga mina nägin täna öösel maavärisemist. Majad purunesid, kõik  ümberringi 
oli haaratud tulest. Aga kõige hirmsam oli see, et päike langes  maa  peale. 
Ärkasin hirmu tõttu ja jätkasin karjumist, juba niinematil istudes. 
Vana  naine  kummardus  ja  tõ'mbas  pea  õlgade  vahele.  Hirmust   suurte. 
silmadega,  surudes  nimetissõrme  nina  juurde,  sosistas  proua   Kumakisi 
kähedal häälel: ,,Kõik, mida ma unes näen, läheb täide."" 
On vähe tõenäoline,  et  Hiroshima-mastaabilist  ka-tastroofi  nähakse  ette 
vaid mõni tund. Reaalsündmuste käik oli selline: 
— 6. augustil 1945 kell 8.15 lõhkes aatomipomm  u.  500  m  kõrgusel,  olles 
lastud langevarjuga alla 8000 m kõrguselt lendavalt pommituslennukilt  B-29. 
Jaa-panlaste endi andmete kohaselt sai Hiroshima 470  000  ela-nikust  surma 
86000. Hooneist hävis 60%. 
— 6. augusti varahommikul 1945 oli pommituslennuki komandör  kolonel  Tibets 
saanud teada lahinguülesande sihtmärgi — Hiroshima. 
— 24. juulil 1945 oli USA president  Truman  andnud  käsu  kasutada  augusti 
algul mõne Jaapani linna vastu pommi. 
16. juulil  1945  oli  New-Mexico  kõrbes  korraldatud  esimene  aatomipommi 
katsetus. 
— 1. juunil  1945  oli  USA  valitsus  põhimõtteliselt  otsustanud  kasutada 
loodavat pommi sõjas Jaapani vastu. 
— 1940. aasta suvel oli alustatud aatomirelva  looval  Manhattani  projekti, 
mis haaras 128 000 teadlast ja tehnikut ning neelas 2 miljardit dollarit. 
Olen kindel, et prohvetlikke andmeid Hiroshima  hävingu  kohta  peaks  olema 
juba enne Teise maailmasõja algust.  Jaapanist  kaugel  asuvas  Eestiski  on 
juba 1943. aas-tast ennustatud, et sõja Jaapanis löpetab aatom. 
Nüüd mõned ajaloolised detailid, mis võiksid  seoses  Hiroshima  tragöödiaga 
huvi pakkuda. 
6. augustil 1653 oli Hiroshimast läbi voolaval Ota jõe] suur üleujutus.  See 
olnud nii hävitav, et veel XX sajandil peeti 6. augustit halvaks päevaks. 
Muuseas ei piirdunud saatuse hävitustöö linna kallal 6. augustiga 1945.  17. 
septembril 1945 puhkes orkaan, millele liitusid paduvihm ja  üleujutus.  Kui 
algul oli linna hävitanud tuli, siis ülejäänu tegi  vesi.  Kui  pomm  suutis 
hävitada  vaid  10  silda,  siis  uputus  lõhkus  neid   20.   Pealtnä-gijad 
kirjeldavad üleujutusjärgset Hiroshimat kui suurt järve. 
Ka teisel aatomijõul purustatud linnal Nagasakil on spetsiifilisi jooni. 
Nagasaki   oli   alates   XVI   sajandist   põhiline   (1725-1854    ainuke) 
välismaailmaga kaubavahetust pidavsadam. 
Omaette uurimisteema võiks olla üldse  suurte  katastroo-fide  etteaimamine. 
Polnud ju  Hiroshima  ja  Nagasaki  suurimad.    Juba   ainuüksi    Dresdeni 
pommitamine USA-Suurbritannia lennuväe poolt  nõudis  1945.  a.  veeb-ruaris 
120 000  sakslase  elu,  rohkem  kui  oli  vahetuid  ohvreid  Hiroshimas  ja 
Nagasakis kokku! Hamburgis nõudis analoogne operatsioon  1943.  a.  augustis 
40 000 sakslase elu. Nende arvude üle me väga  ei  imesta,  sest  iga  Teise 
maailmasõja päev nõudis umbes 25 000 inimelu.  Inimohvri-te  poolest  ajaloo 
suurim katastroof oli siiski Hiina 1556. a. maaväring, kus ohvreid  oli  830 
000. Gangese üleujutus nõudis 1737. a. 300 000  ohvrit.  Ka  Jaapani  pinnal 
oli varem olnud suuremaid  katastroofe,  näiteks  Tokio  maavärin  1923.  a. 
Ohvreid oli siis 143 000. 
Selliste katastroofide  puhul  kerkib  praktiline  küsimus,  kui  pikalt  on 
võimalik neid ette öelda ja kas on võimalik inimkaotusi vähendada? 
11. PROHVETITE EKSIMUSED 
Pole ühtegi teadlast, arsti ega ajaloolast, kes  poleks  eksinud.  Ometi  ei 
sea me kahtluse alla teadusi, meditsiini ega ajalugu kui  selliseid.  Lisame 
veel, et viimaste puhul on tegemist eksimisega oleviku või mineviku hindami- 
sel.  Tohutult  raskem  on  aga  täpselt  ette  öelda  tulevikus   saabuvaid 
sündmusi.   Sellest   on   tingitud   ka   parimate   nägijate    eksimused. 
Illustratsiooniks pakun välja mõned neist. 
Jeane Dixon arvas ekslikult, et 1980. a. algab Kolmas maailmasõda, kus  USA, 
N. Liit ja Saksamaa liituvad Puna-Hiina vastu ning et 1964. a.  lammutatakse 
Berliini müür. 
Edgar Cayce eksis, arvates, et Hitlerist tuleb demokraat,  et  Hiina  muutub 
enne 1968. aastat domineeri-valt kristlikuks, et  Venemaast  saab  inimkonna 
lootus, sest seal hakkab igaüks elama oma ligimese heaks ja kommunism kaob. 
Skandinaavia ennustaja J. Sundström arvas eksli-kult,  et  1982.  a.  puhkeb 
sõda NATO ja Varssavi bloki vahel, kuhu 1984. a. liitub Hiina  ja  et  sõjas 
lastakse Sundström ise maha kas 12. märtsil või 12. novembril 1984. 
Ka tuntud  Eesti  meedium  Mai  Kalamees  eksis,  kui  rääkis  hüpnoosis  4. 
veebruaril 1930 ühest ajalehest väljalõigatud portree kohta (mida ta ise  ei 
näinud): 
,,See mees on väga terase loomuga, uhke.  Kui  ta  vihastab,  siis  on  väga 
metsik, kui ta  siiveneb  millessegi  asjasse,  siis  viib  ta  selle  läbi. 
Sõjavägi, hauad. Ta peab sundima teisi tapma, kuigi ta  ise  seda  ei  taha. 
Kõik rahutused surub ta veriselt maha. Ei lähe  kaht  aastat,  siis  on  tal 
lõpp. Teda veetakse lohinal ja kuskil koopas on tema  lõpp.  Valitakse  uued 
esindajad. Kommunism  parandatakse.  Seda  teeb  alamrahvas  ja  allasurutud 
intelligents. Punane madu väsib, ta liigutab veel, et hinge sees hoida." 
Tõenäoliselt rääkis hüpnoosis meedium seda, mida  temalt  ootas  hüpnotisöör 
B. Johanson. Jutt oli Stalinist. 
LÕPETUSEKS 
Võib-olla toimub tulevikus unenägude  uurimine  hoopis  objektiivsemalt  kui 
praegu. Tänaseks päevaks on  arvamus,  et  unenägu  on  suunatud  tulevikku, 
mitte  mineviku.  Aga  see  tuleviik  sõltub  käitumisest  ja   psüühilisest 
protsessidest minevikus. 
LISAMATERJALI 
Bro, H.H. Edgar Cayce in dreams. N.Y., 1970. 
Evans-Wentz, W.Y. (ed.) The tibetan book of the dead. London,  Oxford,  N.Y. 
1971. 
Jacobson, N.0. Life without death? N.Y., 1971. 
Miller, A. Selgeltnägemine ja ennustamine. Tall., 1935. 
Stearn, J., Edgar Cayce the sleeping prophet. Toronto-N.Y., 1967. 
Įīćąņūšåā, Ā. Ļīäńīēķąķčå ķą ōīņīįóģąćå. Ę. Čēīįšåņąņåėü  č  Šąöčīķąėčēąņīš. 
9/1979, åå. 4-7 č 24-25. 
Āåéķ, Ą.Ģ. Ņšč ņšåņč ęčēķč. Ģ. 1979. 
Ćšóēåķįåšć, Ń.Ī. Ćåķčč č ņāīš÷åńņāī. Ė. 1924. 
SISUKORD 
Sissjuhatus 
1. Unenäod loodusrahvail 
2. Sumer ja Egiptus 
3. Vana-Kreeka 
4. Vana-Rooma 
5. Piibel unenägudest 
6. Rahvuseeposed 
7. Ended 
8. Kilde kesk- ja uusajast 
9. Eesti 
10. XX sajand 
11. Prohvetite eksimused 
Lõpetuseks 
Lisamaterjali 
Sisukord 
Ńņšąķčöū: 1, 2, 3, 4, 5, 6 
   
 |