Ģåķž
Ļīčńź



šåōåšąņū ńźą÷ąņüUni ja unenaod (estonii)

Nii olevat aasta pärast ka läinud.

Tanieli 7. pt.

Kirjeldatakse Tanieli enda sümboolset unenägu neljast ,,elajast" —

tulevastest kuningriikidest. Viimasel olnud 10 sarve — 10 kuningat, kellest

viimane kiusanud usklikke ja saab seetõttu taevaliku kohtu läbi ,,ära

kaotatud ja hukka saama otsani".

Tundub nii. et 1 Moosese raamatu kahes esimeses unenäos ilmneb antiikajale

iseloomulik uskumus, et jumal on inimestega nende unenäo ajal kontaktis.

Parapsühholoogiliselt kõige usutavamad on Joosepi enda kaks unenägu

ja neli unenägu, mida ta tõlgendas, samuti sõdurite prohvetlikud unenäod

enne lahingut (Kideoni lugu).

Tanieli raamatu kolm unenägu on aga arvatavasti ideoloogilised

konstruktsioonid, mille aluseks on sumeri 4 ajastu legend, vajadus oma usku

ülistada ning vaenlasi heidutada. Analoogne on ka Johannese ilmutusraamat,

mis kannab Rooma impeeriumi vastast programmi.

Tuleks tähelepanu juhtida veel asjaolule, et Piiblis realiseerub prohvetlus

hiljemalt 14 aasta jooksul. Aastasa-dade või -tuhandetega pole siin mingil

juhul tegemist. Isegi siis, kui usuksime sõna-sõnalt Tanieli raamatu

ennustusi, ei ulatuks nende täidemineku aeg üle paarisaja aasta.

Piiblis on veel üheksa viidet unenägude k o h t a.

V Moosese 13, 2-6.

,,Kui prohvet ehk unenägija peaks su seas tõusma ja ta lubab sulle ühe tähe

ehk imeteo ja see täht ehk imetegu tuleb, mis ta su vastu rääkinud ja ta

ütleb: lähme teiste jumalate järele, mis sa ei tunne ja teenigem neid.

Ei pea sa mitte selle prohveti ehk selle unenägija sõna võtma kuulda..."

1 Samueli 28, 6.

Saul küsib nõu Jehoovalt vilistide vastu.

,,Ja Saul küsis Jehovalt aga Jehova ei vastanud temale ei unenägude ega

Arimi ega prohvetite läbi."

Siis läks Saul spiritistliku meediumi juurde nõu saama. Samueli vaim

ennustas talle kadu.

1 Kuningate 3, 5.

,,Kibeonis näitas ennast Jehova Salomonile öösel unes ja Jumal ütles:

,,Palu, mis ma pean sulle andma.""

1 Kuningate 9, 2-9.

,,Siis andis Jehova ennast Salomonile teist korda näha, nõnda kui ta ennist

temale oli Kibeonis annud näha."

Koguja 5, 6.

,,Sest kus palju unenägusid, seal on tühised asjad, nõnda ka kus palju

sõnu, aga sina karda Jumalat."

Jeremia 23, 25-30.

Jehoova kõne: ,,Ma olen kuulnud, mis prohvetid ütle-vad, kes minu nimel

prohveti viisil valet räägivad ja ütlevad: ,,Ma olen unenäo näinud... Nemad

on prohvetid oma südame kavaluse järele...

Prohvet, kelle juures on unenägu, see jutustagu unenägu ja kelle juures on

minu sõna, see rääkigu mu sõna tões, mis on õlil tegemist puhta viljaga?

ütleb Jehova.

Vaata, seepärast ütleb Jehova, tulen mina prohvetite peale, kes mu sõnad

üks teise käest varastavad."

Jeremia 27, 9.

,,Ja teie ärge võtke mitte kuulda eneste prohveteid, ei eneste õnneandjaid

ega eneste unenägemist, ei eneste lausujaid ega eneste nõidasid, kes teie

vastu ütlevad sedaviisi ,,Teie ei pea mitte Paabeli kuninga alla saama.""

Tanieli 1, 17.

,,Aga neile nelja noore mehele andis Jumal tundmise ja mõistuse kõiksuguses

kirjas ja tarkuses ja Taniel oli mõistlik kõiksuguse nägemise ja unenägude

peale."

Joeli 3, 1.

Jehoova kõneleb: ,,Ja pärast seda peab sü'ndima: ma tahan oma vaimu välja

valada kõige liha peale ja teie pojad ja teie tütred peavad prohveti viisil

rääkima; teie vanarahvas peab unenägusid unes nägema, teie noored mehed

peavad prohveti nägemusi nägema."

Mida kokkuvõtteks öelda? Ka siin ilmneb varakristlaste vöitlus oma usu

eest. Tunnustatakse ,,unenägijate" ja ,,prohvetite" vaimset võimu. Oli ju

vanasti sageli põhimõt-teks: anna mulle ,,täht" (mingi ime või prohvetlus)

ja ma usun kõike, mida sa kuulutad! Ja polnud sugugi ükskõik, mida

kuulutati. ,,õige" ja ,,vale" prohveti eristamisel oli peale sündmustekohtu

veel ideoloogiline kriteerium.

Kinn-itatakse veel kord: Jehoova annab unenäod ja ka võime neid mõista.

RAHVUSEEPOSED

HOMEROSE ,,ILIAS" (u. VIII saj.e.Kr.)

Siin on hulganisti viiteid ennetele, ennustustele ja prohvetlikele

unenägudele. Tsiteerin huvitavamaid.

Et lasta troojalasi ajutiselt võita ning sellega tõmmata Achilleust taas

võitlusse, otsustas Zeus:

,,Siis parem kõikidest muist näis järgmine otsus ta meelest: et näeks

petlikku und Agamemnon, Atreuse võrse.

Kutsuski Und siis Kronion ja nii sõnad lennukad lausus:

Atreuse poeg Agamemnoni telki sa kuulmatult hiili ning seal täpselt nii

sõnad teata, mis ütlen ma sulle.

Las käsib sättida valmis end kõik pikkhiuksed argiivid võitluseks; ütle, et

nüüd kord viimati vallata võib ta laiateelise Trooja, et käes ses asjas on

üksmeel taevaste keskel Olympose hooneis. Kõik on Hera veennud palvega

neid. Nüüd hukatus ootamas Troojat.

Ütles ta nii. Kohe läks Uni petlik, kuuldes käsku, tõttaval lennul Ahhaia

mustkülgsete laevade juurde ning Agamem-noni telki, ta Atreuse järglase

leidis suikumas ning tema ümber ambroosialikuna hõljus.

Seisma siis jäi tema peatsis ja näolt näis just nagu Nestor, Neleuse poeg,

keda muist enam austas vürst Agamemnon raukade seas. Tema näol Uni taevalik

nõnda nüüd ütles...

Ütles ta nõnda ja siis kadus. Atreuse järglase jättes pea täis mõtteid ja

plaane, mis ei pidanud teostuma iial."

Oluline on Kalchise ennustus loomaende põhjal — madu söönud altari alt ära

9 poega koos emalinnuga. Seda tõlgendanud Kalchis nii. et Trooja langeb

kümnendal aastal.

Saatuse vääramatust näitab järgmine lõik, mis räägib Odysseusest ja

Diomedesest:

,,Nüüd ühes vankriga saagiks nad said kaks sangarit vahvat, kel isaks

Perkota maa ennustustark oli, Merops.

Poegade saatust see nägi ette ja ei lubanud sõita neid mehitapvasse

taplusse. Kuid pojad sellest ei hoolinud, sest kodunt kiskusid neid ära

surma ja saatuse haldjad."

Erandliku juhusena on ennustuse ütlejaks jumalanna Hera tahtel isegi

kõnevõimeliseks saanud Achilleuse hobune Xanthos. Ta ütleb oma peremehele:

,,Ka sina hukkuma pead mehe maise ja taevase käe all."

Ennustuse teataja võib esineda ka surnu vaimuna. Nii ilmub Patroklose vaim

Achilleuse telki ja ennustab sõbrale peatset surma. Ühtlasi palub ta nende

luud ühte matuseurni panna.

HOMEROSE ,,ODÜSSEIA" (VIII saj.e.Kr.)

Märkimisväärne on ennustuse täitumise aja pikkus (Alithersose ennustus

Odysseusele):

,,Ennustan harjunud suul, oma asja ma hästi ju tunnen.

Kõik on kulgenud nõnda ka, ütlen, Odysseuse saatus, kui seda

ennustanud siis ma, kui sangarid läksid Ahhaiast Ilionisse ja nendega koos

arurikas Odysseus: et hädad suured tal ees, et hukkuvad kaaslased kõik tal,

et koju tundmatult saabub ta kord — kahekümnendal aastal."

Nagu ,,Iliases", nii võib ka ,,0düsseias" jumalus saata magaja juurde mingi

uneolendi, ilmutuse. Nii tegi Pallas Athena, saates Penelopeia juurde selle

une ajal ta õe Iphtima kujulise ilmutuse, et see Penelopeiat trööstiks.

Mõnikord moondab aga jumalus end ise mõne inimese taoliseks ja ilmub unes.

Nii läheb Athena vürst Alkinoosi tütre juurde tema sõbrannana ja soovitab

minna pesu pesema (et neiu päästaks seal merehädast ellujäänud Odysseuse).

Märkimist väärivad kolm lõiku, kus ennustuse täitumis-aeg pole antud mitte

ajaühikutes kindlast hetkest arvates, vaid seostatud mingi teise sündmusega

(Homerose aegadel ju kuupäeva ega aastaarvu tähtajana ei saanud olla, sest

puudus ühtne ajaarvamine):

,,...sest oli seadnud ju saatus, et Ilion hukkub, kui sinna veetakse

puuhobu suur."

Faiaakide vürst Alkinoos kõneleb: isa Nausithoos rääkis, et Poseidon lööb

puruks faiaakide kindlaima laeva ,,kui kojusaatmise teelt udusinkjatel

lainetel see saabub ning suleb linnagi meil, tehes mäe ülikõrge me ümber.

Nü kord ennustas rauk."

Kükloop rääkis, et ennustustark Telemos Eyrymides ennustas, et k u i

saarele tuleb Odysseus, siis kaotab ta oma ainsa silma (Odysseuse eest ei

teadnud kükloop aga end hoida, sest Odysseus ütles enda olevat Eikeegi).

Vanade kreeklaste arvates ei olnud saatus mitte alati jäigalt fikseeritud:

oli võimalus kulgeda mitme variandi järele. Nii ennustab Hadeses Tark

Teiresias Odysseusele pärast musta jäärä vere joomist järgmist: nende laev

satub Thrinakia randa. Sealt kas saadakse kohe koju, kui mehed hoiavad endi

soove vaos (ei võta loomi), või siis mehed hukkuvad ja Odysseus saab üksi

koju, k u i mehed end vaos ei hoia (võtavad loomi).

Omapärase kirjandusliku võtte leiame XIX laulus, kus Penelopeia räägib oma

unenäost kerjuseks riietatud Odysseusele. Unenäos tappis kull 20 õuel teri

nokkivat hane ja hakkas pärast seda inimkeeles seletama unenäo tähendust —

kosilaste hukkamist Odysseuse poolt. Kerjus Odysseus kinnitas seda veel

kolmandat korda.

XX laulus on kirjeldatud nägija Theoklymenese prohvetlikku visiooni, kui ta

kohtas Penelopeia peigmehi:

,,0h mehed õnnetud! Mis häda langend on alla te peale! Pead, näod, põlvedki

teil — kõik kaetud on nii nagu ööga. Oigeid kuulen ma ümber ja näen:

pisaraid põsil voolab, verd täis pritsitud on maja seinad ja palgidki lae

all! Varjusid tulvil on õu ning eeskoda täis. Üha lendab neid maa alla, kus

ootamas näen Eubost juba. Kustunud taevast päikene ning must süngus kõiki

on peitnud."

Peiud vaid naersid selle peale.

Lõpetan tsitaadiga, milles on juttu prohvetlikest ja tavalistest

unenägudest.

,,Kahtsugu on väravaid, kust ilmuvad hingetud ulmad:

sarvised on ühed neist, elevandi on luust aga teised.

Ulmad, mis saabunud on läbi häilitud pinnaga luude,

petavad

meid välispinnaga vaid, südant vaevavad muidu.

Mis aga sarviseist on väravaist sile-välkuvaist tulnud,

kõik

ka täpselt täituvad nii nagu keegi neid näinud."

STURLUSSONI KOOSTATUD "VANEM EDDA" (13. saj.)

Ka Homerose eeposest 2000 aastat hiljem loodud ,,Vanem Edda" ei saa läbi

ilma ennete, ennustuste ja unenägudeta.

Lauldes Sigvördrist Faafniritapjast ennustab ennustaja Griipin Sigvördrile

surma tulevase naise Gudruuni vendade käe läbi. Enne seda aga õnnestub tal

tasuda oma isa surma eest.

Nagu teada, tappis Gudruun antiikseid jälkusi korrates oma pojad, söötis

nende südamed sisse nende isale — Atlile. Pärast seda tappis ta pistodaga

Atli ja süütas maja koos pererahvaga.

Nagu loeme Gudruuni II laulust, käisid selle tragöödia eel endelised uned,

mida Gudruun püüab väärtõlgendada.

,,ATLI: ,,'Mindki ajasid üles äsja just nornid, unenäost veidrast — kui

oskaksin mõista! Mulle näis, mu Gudruun Gjuukitütar, nagu löönuksid meelega

mõõga mu ihusse."

GUDRUUN: ,,Unes terast näha tähendab tuld, ent emanda viha — indu ja

uhkust; põletan puha su pahad haavad, sind hoian ja arstin, kuigi endal mul

valus on."

ATLI: ,,Koplis maas nagu olnuksid noored puud, mis olid mul kavas kasvama

jätta, kõik juurtega väljas, verest punased, lauale pandud, et proovi ja

maitse.

Nagu oleksid kätest mul lennanud kullid, lennanud saagita 'masendusmajja,

nagu neelanuks maaga ma nende südameid, ränkraskel meelel, veri rutjumas

soontes.

Nagu oleks mu kätest jooksnud kaks koera, tujutult kumbagi kuulsin

haukuvat, nagu oleks liha neil tardunud laibaks, võikust tundes toitusin

korjustest.""

,,Gröönlaste loos Atlist" kavatseb Atli tappa Gudruuni vendi Högnit ja

Gunnarit ning kutsub neid enda poole. See õnnestub ja pärast nende

vastupanu murdmist lõigatakse elusal Högnil süda kehast välja. Gunnar

puuakse ussaeda.

Högni noor naine Kostbera räägib mehele oma hoiatus-unedest, see aga

väärtõlgendab neid.

,,...und nägin, Högni, ei pea seda endale, võib nurjuda matk, kui mu murel

on põhjust.

Su linad paistsid kui põlevat tules, kõrge leek lippas läbi mu maja."

Högni ei pea seda und endeliseks. vaid hoiatab linade süttimise eest.

Kostbera räägib edasi:

,,Nagu ilmunuks karu, murdnuks siin kirste, käppi raputas, nii et mul hirm

kandus rindu, pani koonugi külge, nii et kangeks jäime, ja siis trampimist

oli õige tunduval määral."

,,HÖGNI: ,,Puhkeb torm, paisub maruks, kui see oli jääkaru, tuleb rajuilm

idast."

KOSTBERA: ,,Nagu lennanuks kotkas läbi koja, vist tähendab vaeva see ja

meid piserdas ve.rega, oli olevus otsekui Atli vari.""

Ka Gunnari naine Glaumvör oli näinud halvaendelisi unenägusid.

,,Nagu seisnuksid ristipuud, sina said ristile, ussid sind sõid, tegin su

terveks, saabus maailma ots — ütle, mis oli see?

Nagu verine mõõk oleks välkunud särgist sul — halb lausuda kaasale

säherdust lumma — nagu piik oleks löödud su kerest läbi ja õues ja aias

ulusid hundid...

Nagu möllanuks jõevoog kaudu maja — pahinal, metsikult pinke ujutas,

mõlemal vennal teil murdis jalad, polnud maruveel peatust, see vist midagi

tähendab?

Nagu käinuksid öösel siin koolnud naised, vaevalt et riides, sind

valida tahtsid nad, ootasid, kutsusid sind oma istmele, sinust lahkuvad

vahest su paremad vaimud?"

Nagu sageli. ei olnud naiste hoiatustel mõju ja mõlemad vennad tapeti.

Nähes vendi Atli poole lõksu tulevat, ütles Gudruun:

,,Anda märku ma katsusin, et hoida kodus teid, kuid saatust ei sulusta ja

siia te tulite!"

E. LÖNNROTI KOOSTATUD ,,KALEVALA" (1835)

Selle eepose runod ulatuvad oma vanuselt läbi kahe aastatuhande. Nad

kajastavad soome, karjala ja eesti rahvauskumusi, sealhulgas ka

prohvetlust.

Nii küsib Väinämöinen unehaldja Untamo käest nõu, kus võiks olla kadunud

tütarlaps Aino. Unehaldjas juhatab teda vette, neeme juurde, saariku

juurde, kivide vahele.

XII runos kavatseb oma naise pettusest solvunud Lemminkäinen sötta minna.

Ta naine Kyilikki aga räägib oma hoiatavast unenäost:

,,Küll see Kyllikki kõneles,

naine ette hoiateli:

,,Oioi armas Ahtikene!

Ära sa mine sõdaje!

Nägin unda ma magades,

sügavasti suikudessa:

tuba kõik oli tulessa,

leeki suuri lõkateli

üsna meie akna alla,

päraseina peenderalla,

säälta tuisahti tubaje,

kosena üles kohades

põrandalauasta lageje

akkenasta ukse külge."

Lemminkäinen ei usu ja saab surma. On kirjeldatud ka ennustusmeetodeid.

Näiteks kui visata pihlakad tulle ning need ajavad verd, siis tuleb sõda,

kui aga vett, püsib rahu, ning kui mett, siis tulevad kosilased.

Tähtsamate asjade puhul küsiti jumalalt-loojalt arbuga nõu, seades

lepalaaste arbusõelale.

F.R. KREUTZWALDI KOOSTATUD ,,KALEVIPOEG" (1857)

II loos ennustab Kalev oma peatset surma ja seda, et pärast tema surma

sünnitab Linda poja. Sellest (kuigi noorimast pojast) saab kuningas, kes

toob rahvale õnne.

III loos soovitab vanem vend pärast Linda kadumist magama heita, et unes

saaks ,,taevaliku tarkus, Uku unes ilmutada" ja nõu anda.

V loos, kui Linda oli ikka veel kadunud, nägi Kalevipoeg und:

Ńņšąķčöū: 1, 2, 3, 4, 5, 6




Ķīāīńņč
Ģīč ķąńņšīéźč


   šåōåšąņū ńźą÷ąņü  Ķąāåšõ  šåōåšąņū ńźą÷ąņü  

© 2009 Āńå ļšąāą ēąłčłåķū.