Nii olevat aasta pärast ka läinud. 
Tanieli 7. pt. 
Kirjeldatakse  Tanieli  enda  sümboolset  unenägu   neljast   ,,elajast"   — 
tulevastest kuningriikidest. Viimasel olnud 10 sarve — 10 kuningat,  kellest 
viimane kiusanud usklikke  ja  saab  seetõttu  taevaliku  kohtu  läbi  ,,ära 
kaotatud ja hukka saama otsani". 
Tundub nii. et 1 Moosese raamatu kahes esimeses unenäos  ilmneb  antiikajale 
iseloomulik uskumus, et jumal on inimestega nende unenäo ajal kontaktis. 
      Parapsühholoogiliselt kõige usutavamad on Joosepi  enda  kaks  unenägu 
ja neli unenägu, mida ta tõlgendas,  samuti  sõdurite  prohvetlikud  unenäod 
enne lahingut (Kideoni lugu). 
Tanieli   raamatu   kolm   unenägu   on   aga   arvatavasti   ideoloogilised 
konstruktsioonid, mille aluseks on sumeri 4 ajastu legend, vajadus oma  usku 
ülistada ning vaenlasi heidutada. Analoogne on ka  Johannese  ilmutusraamat, 
mis kannab Rooma impeeriumi vastast programmi. 
Tuleks tähelepanu juhtida veel asjaolule, et Piiblis realiseerub  prohvetlus 
hiljemalt 14 aasta jooksul. Aastasa-dade või -tuhandetega pole  siin  mingil 
juhul  tegemist.  Isegi  siis,  kui  usuksime  sõna-sõnalt  Tanieli  raamatu 
ennustusi, ei ulatuks nende täidemineku aeg üle paarisaja aasta. 
Piiblis on veel üheksa viidet unenägude k o h t a. 
V Moosese 13, 2-6. 
,,Kui prohvet ehk unenägija peaks su seas tõusma ja ta lubab sulle ühe  tähe 
ehk imeteo ja see täht ehk imetegu tuleb, mis ta su  vastu  rääkinud  ja  ta 
ütleb: lähme teiste jumalate järele, mis sa ei tunne ja teenigem neid. 
Ei pea sa mitte selle prohveti ehk selle unenägija sõna võtma kuulda..." 
1 Samueli 28, 6. 
Saul küsib nõu Jehoovalt vilistide vastu. 
,,Ja Saul küsis Jehovalt aga Jehova ei  vastanud  temale  ei  unenägude  ega 
Arimi ega prohvetite läbi." 
Siis läks  Saul  spiritistliku  meediumi  juurde  nõu  saama.  Samueli  vaim 
ennustas talle kadu. 
1 Kuningate 3, 5. 
,,Kibeonis näitas ennast  Jehova  Salomonile  öösel  unes  ja  Jumal  ütles: 
,,Palu, mis ma pean sulle andma."" 
1 Kuningate 9, 2-9. 
,,Siis andis Jehova ennast Salomonile teist korda näha, nõnda kui ta  ennist 
temale oli Kibeonis annud näha." 
Koguja 5, 6. 
,,Sest kus palju unenägusid, seal on  tühised  asjad,  nõnda  ka  kus  palju 
sõnu, aga sina karda Jumalat." 
Jeremia 23, 25-30. 
Jehoova kõne: ,,Ma olen kuulnud, mis  prohvetid  ütle-vad,  kes  minu  nimel 
prohveti viisil valet räägivad ja ütlevad: ,,Ma olen unenäo näinud...  Nemad 
on prohvetid oma südame kavaluse järele... 
Prohvet, kelle juures on unenägu, see jutustagu unenägu ja kelle  juures  on 
minu sõna, see rääkigu mu sõna tões, mis on  õlil  tegemist  puhta  viljaga? 
ütleb Jehova. 
Vaata, seepärast ütleb Jehova, tulen mina prohvetite  peale,  kes  mu  sõnad 
üks teise käest varastavad." 
Jeremia 27, 9. 
,,Ja teie ärge võtke mitte kuulda eneste prohveteid, ei  eneste  õnneandjaid 
ega eneste unenägemist, ei eneste lausujaid ega eneste  nõidasid,  kes  teie 
vastu ütlevad sedaviisi ,,Teie ei pea mitte Paabeli kuninga alla saama."" 
Tanieli 1, 17. 
,,Aga neile nelja noore mehele andis Jumal tundmise ja mõistuse  kõiksuguses 
kirjas ja tarkuses ja Taniel oli mõistlik kõiksuguse nägemise  ja  unenägude 
peale." 
Joeli 3, 1. 
Jehoova kõneleb: ,,Ja pärast seda peab sü'ndima: ma tahan  oma  vaimu  välja 
valada kõige liha peale ja teie pojad ja teie tütred peavad prohveti  viisil 
rääkima; teie vanarahvas peab unenägusid  unes  nägema,  teie  noored  mehed 
peavad prohveti nägemusi nägema." 
Mida kokkuvõtteks öelda? Ka  siin  ilmneb  varakristlaste  vöitlus  oma  usu 
eest. Tunnustatakse ,,unenägijate" ja ,,prohvetite" vaimset  võimu.  Oli  ju 
vanasti sageli põhimõt-teks: anna mulle ,,täht" (mingi ime  või  prohvetlus) 
ja ma  usun  kõike,  mida  sa  kuulutad!  Ja  polnud  sugugi  ükskõik,  mida 
kuulutati. ,,õige" ja ,,vale" prohveti eristamisel oli peale  sündmustekohtu 
veel ideoloogiline kriteerium. 
Kinn-itatakse veel kord: Jehoova annab unenäod ja ka võime neid mõista. 
   RAHVUSEEPOSED 
HOMEROSE ,,ILIAS" (u. VIII saj.e.Kr.) 
Siin  on  hulganisti  viiteid  ennetele,   ennustustele   ja   prohvetlikele 
unenägudele. Tsiteerin huvitavamaid. 
Et lasta troojalasi ajutiselt võita ning  sellega  tõmmata  Achilleust  taas 
võitlusse, otsustas Zeus: 
,,Siis parem kõikidest muist  näis  järgmine  otsus  ta  meelest:  et  näeks 
petlikku und Agamemnon, Atreuse võrse. 
Kutsuski Und siis Kronion ja nii sõnad lennukad lausus: 
Atreuse poeg Agamemnoni telki sa kuulmatult  hiili  ning  seal  täpselt  nii 
sõnad teata, mis ütlen ma sulle. 
Las käsib sättida valmis end kõik pikkhiuksed argiivid võitluseks; ütle,  et 
nüüd kord viimati vallata võib ta laiateelise Trooja, et käes ses  asjas  on 
üksmeel taevaste keskel Olympose  hooneis.  Kõik  on  Hera  veennud  palvega 
neid. Nüüd hukatus ootamas Troojat. 
Ütles ta nii. Kohe läks Uni petlik, kuuldes käsku,  tõttaval  lennul  Ahhaia 
mustkülgsete laevade juurde ning  Agamem-noni  telki,  ta  Atreuse  järglase 
leidis suikumas ning tema ümber ambroosialikuna hõljus. 
Seisma siis jäi tema peatsis ja näolt näis just nagu Nestor,  Neleuse  poeg, 
keda muist enam austas vürst Agamemnon raukade seas. Tema näol Uni  taevalik 
nõnda nüüd ütles... 
Ütles ta nõnda ja siis kadus. Atreuse järglase jättes pea  täis  mõtteid  ja 
plaane, mis ei pidanud teostuma iial." 
Oluline on Kalchise ennustus loomaende põhjal — madu söönud altari  alt  ära 
9 poega koos emalinnuga. Seda tõlgendanud  Kalchis  nii.  et  Trooja  langeb 
kümnendal aastal. 
Saatuse  vääramatust  näitab  järgmine  lõik,  mis  räägib  Odysseusest   ja 
Diomedesest: 
,,Nüüd ühes vankriga saagiks  nad  said  kaks  sangarit  vahvat,  kel  isaks 
Perkota maa ennustustark oli, Merops. 
Poegade saatust  see  nägi  ette  ja  ei  lubanud  sõita  neid  mehitapvasse 
taplusse. Kuid pojad sellest ei hoolinud,  sest  kodunt  kiskusid  neid  ära 
surma ja saatuse haldjad." 
Erandliku  juhusena  on  ennustuse  ütlejaks  jumalanna  Hera  tahtel  isegi 
kõnevõimeliseks saanud Achilleuse hobune Xanthos. Ta ütleb oma peremehele: 
,,Ka sina hukkuma pead mehe maise ja taevase käe all." 
Ennustuse teataja võib esineda ka surnu vaimuna. Nii ilmub  Patroklose  vaim 
Achilleuse telki ja ennustab sõbrale peatset surma. Ühtlasi palub  ta  nende 
luud ühte matuseurni panna. 
HOMEROSE ,,ODÜSSEIA" (VIII saj.e.Kr.) 
Märkimisväärne on  ennustuse  täitumise  aja  pikkus  (Alithersose  ennustus 
Odysseusele): 
,,Ennustan harjunud suul, oma asja ma hästi ju tunnen. 
       Kõik  on  kulgenud  nõnda  ka,  ütlen,  Odysseuse  saatus,  kui  seda 
ennustanud siis ma, kui sangarid läksid Ahhaiast Ilionisse ja  nendega  koos 
arurikas Odysseus: et hädad suured tal ees, et hukkuvad kaaslased kõik  tal, 
et koju tundmatult saabub ta kord — kahekümnendal aastal." 
Nagu ,,Iliases", nii võib ka ,,0düsseias" jumalus saata magaja juurde  mingi 
uneolendi, ilmutuse. Nii tegi Pallas Athena, saates Penelopeia juurde  selle 
une ajal ta õe Iphtima kujulise ilmutuse, et see Penelopeiat trööstiks. 
Mõnikord moondab aga jumalus end ise mõne inimese taoliseks ja  ilmub  unes. 
Nii läheb Athena vürst Alkinoosi tütre juurde tema  sõbrannana  ja  soovitab 
minna pesu pesema (et neiu päästaks seal merehädast ellujäänud Odysseuse). 
Märkimist väärivad kolm lõiku, kus ennustuse täitumis-aeg pole  antud  mitte 
ajaühikutes kindlast hetkest arvates, vaid seostatud mingi teise  sündmusega 
(Homerose aegadel ju kuupäeva ega aastaarvu tähtajana ei saanud  olla,  sest 
puudus ühtne ajaarvamine): 
,,...sest oli seadnud  ju  saatus,  et  Ilion  hukkub,  kui  sinna  veetakse 
puuhobu suur." 
Faiaakide vürst Alkinoos kõneleb: isa Nausithoos rääkis,  et  Poseidon  lööb 
puruks faiaakide  kindlaima  laeva  ,,kui  kojusaatmise  teelt  udusinkjatel 
lainetel see saabub ning suleb linnagi meil, tehes mäe  ülikõrge  me  ümber. 
Nü kord ennustas rauk." 
Kükloop rääkis, et  ennustustark  Telemos  Eyrymides  ennustas,  et  k  u  i 
saarele tuleb Odysseus, siis kaotab ta oma ainsa silma  (Odysseuse  eest  ei 
teadnud kükloop aga end hoida, sest Odysseus ütles enda olevat Eikeegi). 
Vanade kreeklaste arvates ei olnud saatus mitte alati  jäigalt  fikseeritud: 
oli võimalus kulgeda  mitme  variandi  järele.  Nii  ennustab  Hadeses  Tark 
Teiresias Odysseusele pärast musta jäärä vere joomist järgmist:  nende  laev 
satub Thrinakia randa. Sealt kas saadakse kohe koju, kui mehed hoiavad  endi 
soove vaos (ei võta loomi), või siis mehed hukkuvad ja  Odysseus  saab  üksi 
koju, k u i mehed end vaos ei hoia (võtavad loomi). 
Omapärase kirjandusliku võtte leiame XIX laulus, kus Penelopeia  räägib  oma 
unenäost kerjuseks riietatud Odysseusele. Unenäos tappis kull 20  õuel  teri 
nokkivat hane ja hakkas pärast seda inimkeeles seletama unenäo  tähendust  — 
kosilaste hukkamist Odysseuse poolt.  Kerjus  Odysseus  kinnitas  seda  veel 
kolmandat korda. 
XX laulus on kirjeldatud nägija Theoklymenese prohvetlikku visiooni, kui  ta 
kohtas Penelopeia peigmehi: 
,,0h mehed õnnetud! Mis häda langend on alla te peale! Pead, näod,  põlvedki 
teil — kõik kaetud on nii  nagu  ööga.  Oigeid  kuulen  ma  ümber  ja  näen: 
pisaraid põsil voolab, verd täis pritsitud on maja seinad  ja  palgidki  lae 
all! Varjusid tulvil on õu ning eeskoda täis. Üha lendab neid maa alla,  kus 
ootamas näen Eubost juba. Kustunud taevast päikene ning  must  süngus  kõiki 
on peitnud." 
Peiud vaid naersid selle peale. 
Lõpetan  tsitaadiga,  milles   on   juttu   prohvetlikest   ja   tavalistest 
unenägudest. 
,,Kahtsugu on väravaid, kust ilmuvad hingetud ulmad: 
sarvised on ühed neist, elevandi on luust aga teised. 
Ulmad, mis saabunud on läbi häilitud pinnaga luude, 
petavad 
meid välispinnaga vaid, südant vaevavad muidu. 
Mis aga sarviseist on väravaist sile-välkuvaist tulnud, 
kõik 
ka täpselt täituvad nii nagu keegi neid näinud." 
STURLUSSONI KOOSTATUD "VANEM EDDA" (13. saj.) 
Ka Homerose eeposest 2000 aastat hiljem loodud ,,Vanem  Edda"  ei  saa  läbi 
ilma ennete, ennustuste ja unenägudeta. 
Lauldes Sigvördrist Faafniritapjast ennustab ennustaja  Griipin  Sigvördrile 
surma tulevase naise Gudruuni vendade käe läbi. Enne seda aga  õnnestub  tal 
tasuda oma isa surma eest. 
Nagu teada, tappis Gudruun antiikseid jälkusi  korrates  oma  pojad,  söötis 
nende südamed sisse nende isale — Atlile. Pärast seda  tappis  ta  pistodaga 
Atli ja süütas maja koos pererahvaga. 
Nagu loeme Gudruuni II laulust, käisid selle tragöödia eel  endelised  uned, 
mida Gudruun püüab väärtõlgendada. 
,,ATLI: ,,'Mindki ajasid üles äsja just  nornid,  unenäost  veidrast  —  kui 
oskaksin mõista! Mulle näis, mu Gudruun Gjuukitütar, nagu löönuksid  meelega 
mõõga mu ihusse." 
GUDRUUN: ,,Unes terast näha  tähendab  tuld,  ent  emanda  viha  —  indu  ja 
uhkust; põletan puha su pahad haavad, sind hoian ja arstin, kuigi endal  mul 
valus on." 
ATLI: ,,Koplis maas nagu olnuksid noored puud, mis olid  mul  kavas  kasvama 
jätta, kõik juurtega väljas, verest punased, lauale  pandud,  et  proovi  ja 
maitse. 
Nagu oleksid kätest mul lennanud kullid,  lennanud  saagita  'masendusmajja, 
nagu neelanuks maaga ma nende südameid,  ränkraskel  meelel,  veri  rutjumas 
soontes. 
Nagu  oleks  mu  kätest  jooksnud  kaks  koera,  tujutult  kumbagi   kuulsin 
haukuvat, nagu oleks liha neil tardunud  laibaks,  võikust  tundes  toitusin 
korjustest."" 
,,Gröönlaste loos Atlist" kavatseb  Atli  tappa  Gudruuni  vendi  Högnit  ja 
Gunnarit  ning  kutsub  neid  enda  poole.  See  õnnestub  ja  pärast  nende 
vastupanu murdmist  lõigatakse  elusal  Högnil  süda  kehast  välja.  Gunnar 
puuakse ussaeda. 
Högni noor  naine  Kostbera  räägib  mehele  oma  hoiatus-unedest,  see  aga 
väärtõlgendab neid. 
,,...und nägin, Högni, ei pea seda endale, võib nurjuda matk, kui  mu  murel 
on põhjust. 
Su linad paistsid kui põlevat tules, kõrge leek lippas läbi mu maja." 
Högni ei pea seda und endeliseks. vaid hoiatab linade süttimise eest. 
Kostbera räägib edasi: 
,,Nagu ilmunuks karu, murdnuks siin kirste, käppi raputas, nii et  mul  hirm 
kandus rindu, pani koonugi külge, nii et kangeks jäime, ja  siis  trampimist 
oli õige tunduval määral." 
,,HÖGNI: ,,Puhkeb torm, paisub maruks, kui see oli  jääkaru,  tuleb  rajuilm 
idast." 
KOSTBERA: ,,Nagu lennanuks kotkas läbi koja,  vist  tähendab  vaeva  see  ja 
meid piserdas ve.rega, oli olevus otsekui Atli vari."" 
Ka Gunnari naine Glaumvör oli näinud halvaendelisi unenägusid. 
,,Nagu seisnuksid ristipuud, sina said ristile, ussid sind  sõid,  tegin  su 
terveks, saabus maailma ots — ütle, mis oli see? 
Nagu  verine  mõõk  oleks  välkunud  särgist  sul  —  halb  lausuda  kaasale 
säherdust lumma — nagu piik oleks löödud su kerest  läbi  ja  õues  ja  aias 
ulusid hundid... 
Nagu möllanuks  jõevoog  kaudu  maja  —  pahinal,  metsikult  pinke  ujutas, 
mõlemal vennal teil murdis jalad, polnud maruveel peatust, see  vist  midagi 
tähendab? 
      Nagu käinuksid öösel siin koolnud  naised,  vaevalt  et  riides,  sind 
valida tahtsid nad, ootasid, kutsusid  sind  oma  istmele,  sinust  lahkuvad 
vahest su paremad vaimud?" 
Nagu sageli. ei olnud naiste hoiatustel mõju ja mõlemad vennad tapeti. 
Nähes vendi Atli poole lõksu tulevat, ütles Gudruun: 
,,Anda märku ma katsusin, et hoida kodus teid, kuid saatust  ei  sulusta  ja 
siia te tulite!" 
E. LÖNNROTI KOOSTATUD ,,KALEVALA" (1835) 
Selle eepose  runod  ulatuvad  oma  vanuselt  läbi  kahe  aastatuhande.  Nad 
kajastavad  soome,   karjala   ja   eesti   rahvauskumusi,   sealhulgas   ka 
prohvetlust. 
Nii küsib Väinämöinen unehaldja Untamo käest nõu,  kus  võiks  olla  kadunud 
tütarlaps  Aino.  Unehaldjas  juhatab  teda  vette,  neeme  juurde,  saariku 
juurde, kivide vahele. 
XII runos kavatseb oma naise pettusest solvunud  Lemminkäinen  sötta  minna. 
Ta naine Kyilikki aga räägib oma hoiatavast unenäost: 
                       ,,Küll see Kyllikki kõneles, 
                       naine ette hoiateli: 
                       ,,Oioi armas Ahtikene! 
                       Ära sa mine sõdaje! 
                       Nägin unda ma magades, 
                       sügavasti suikudessa: 
                       tuba kõik oli tulessa, 
                       leeki suuri lõkateli 
                       üsna meie akna alla, 
                       päraseina peenderalla, 
                       säälta tuisahti tubaje, 
                       kosena üles kohades 
                       põrandalauasta lageje 
                       akkenasta ukse külge." 
 Lemminkäinen ei usu ja saab surma.  On  kirjeldatud  ka  ennustusmeetodeid. 
Näiteks kui visata pihlakad tulle ning need ajavad verd,  siis  tuleb  sõda, 
kui aga vett, püsib rahu, ning kui mett, siis tulevad kosilased. 
Tähtsamate  asjade  puhul  küsiti  jumalalt-loojalt   arbuga   nõu,   seades 
lepalaaste arbusõelale. 
F.R. KREUTZWALDI KOOSTATUD ,,KALEVIPOEG" (1857) 
II loos ennustab Kalev oma peatset surma  ja  seda,  et  pärast  tema  surma 
sünnitab Linda poja. Sellest (kuigi noorimast  pojast)  saab  kuningas,  kes 
toob rahvale õnne. 
III loos soovitab vanem vend pärast Linda kadumist  magama  heita,  et  unes 
saaks ,,taevaliku tarkus, Uku unes ilmutada" ja nõu anda. 
V loos, kui Linda oli ikka veel kadunud, nägi Kalevipoeg und: 
Ńņšąķčöū: 1, 2, 3, 4, 5, 6 
   
 |