Uni ja unenaod (estonii)
Eesti Kõrgem Kommertskool
Psühholoogia kursusetöö
“Uni ja unenäod”
Õppejõud: professor J. Ennulo
Õpilane: Mark Maslov
ÕB - 11
Tallinn 1998
Sissejuhatus
Eesmärgiks on avada kursusetöö unenäo olemus võttes aluseks inimtegevuses
loomingut, prohvetlust, endeid, arengut.
Unenäo psühholoogia
ENNUSTAMINE JA TÄHENDUSUNI LÄBI AEGADE
LOODUSRAHVASTE UNENÄOD
Professor K. Ramul tsiteerib jesuiite, kes XVIIsajandi keskel läksid
Kanadasse indiaanlasi (huroone) õigesse usku pöörama:
,,Unenägu on oraakel, mille poole kõik need rahvad pöörduvad ja mida nad
kuulavad; on prohvet, kes ennustab neile tuleviku sündmusi, K.assandra
(Troojd. kuninga Priamose tütar, ennustaja), kes hoiatab neid õnnetuste
eest, mis neid ähvardavad, harilik arst nende haigustes...
Kui pealik räägib ühelt poolt ja unenägu teiselt poolt, siis võib pealik
karjuda nii palju kui tahab — esimesena täidetakse unenäo käsk. Unenägu on
sagedasti eesistujaks nende nõupidamistel. Kauplemist, kalapüüki ja
küttimisf alustatakse harilikult unenäo loaga... Neil ei ole midagi nii
kallist, millest nad hea meelega ei loobuks mõne unenäo pärast. öieti öelda
— see on huroonide peajumal."
Põhja-Ameerika irokeesi hõimurühma kuuluvate t ? e r o k i i d e kohta on
etnograafid märkinud, et neil on kombeks end ravida ka unenäos juhtunud
ussihammustuse puhul.
Suurjärvistu ümbruses elavatel o d z i b v a -indiaanlastel on veel tänini
alles muistne komme saada unes juhendeid haiguse vastu. Eelnevalt tuleb
nälgida, teistest eralduda, heita magama ja oodata vaimolevust, kes ütleb
prognoosi ning annab soovitusi.
Arvatavasti on indiaanlased iseseisvalt tulnud samasu-gusele ravimeetodile,
nagu oli kasutusel Vana-Egiptuses ja -Kreekas.
,,Üks suguharu pealik sai kuulda, et keegi ta alamatest oli unes näinud
sugulist vahekorda ühe tema tütrega. Pealik nõudis alamalt täie pruudi
lunaraha selle põhjendu-sega, et magaja hing oli saanud naudingu-rahulduse,
mis seaduse järgi on võimalik ainult, kui pealikule tasutakse ta tütre
hind."
Aafrikas o n a ? a n t i rahvusel abieluinimestele ette nähtud karistus ka
unes juhtunud abielurikkumise eest.
Etnograaf L. Sternberg kirjeldab üht Aafrika rändurit, kelle juurde tuli
150 km kauguselt (jalgsi muidugi) kohalik elanik ja nõudis kahjutasu orja
tapmise eest. Nimelt oli ta näinud unes, et võõras rändur oli tapnud tema
orja.
Aafrika k o n d e suguharu liikmed jaotavad tähendus-unenägusid kahte
suurde liiki: tavalised tähendused ning teade, mille annab magajale surnu
vaim või jumal.
Analoogseid kirjapanekuid on ka Okeaania paapuate kohta:
,,Unenägudel enestel on maagide nõiatoimingutes erakordselt suur tähtsus,
sest pärismaalaste arvates avaldub nendes nähtustes surnud maagide tahe."
Polüneeslaste kohta on kirjutatud nii:
,,0ma kutselt olid oraaklitele väga lähedased ennustajad, kes näiteks Havai
saartel ennustasid tulevikku ohvrilooma sisikonna järgi. Ei puudunud ka
unenäoseletajad ja maagid, kes haigeid ravisid."
Ennustamine polnud vanasti sugugi ohutu eriala. Herodotos kirjutab, mis
juhtus V sajandil e.Kr. sküüdi ennustajatega, kui leiti,et nende ennustused
pole õiged.
,,Erinustajad hukatakse järgmisel viisil: vanker laotatakse hagu täis ja
härjad rakendatakse ette; ennustajatel köidetakse jalad kinni, käed
seotakse selja taha ning suud topitakse täis ja nad pannakse haokuhja
sisse. Haod süüdatakse põlema, härjad hirmutatakse lõhkuma ning kihutatakse
sõitma. Sageli hukkuvad härjad koos ennusta-jatega leekides, aga juhul kui
tiisel ära põleb, saavad härjad põgenema ning pääsevad ainult põletustega.
Siin kirjelda-tud viisil põletavad nad ennustajaid ka teistel põhjustel ja
nimetavad neid siis valeprohvetiteks.
Aga keda kuningas tappa laseb, nende poegadele ka ei halastata ja kõik
meessoost järglased hukatakse, kuid naissoole ei tehta mingit kurja."
Samu kombeid on harrastatud ka Vana-Indias, kus kolm korda eksinud
ennustaja viidi seotult dzunglisse tiigritele toiduks.
Siberi ?amaanidel oli ennustamine samuti olulisel kohal. Nii on kirjutatud
sölkuppide kohta järgmist: ,,Nägijat nimetatakse sölkuppidel ,,djutsilõ".
Ta näeb prohvetlikke unenägusid. Ka tajüb ta ärkvel paragnostiliselt
ümbruses valitsevat olukorda. Kui kellelgi tekib vajadus kutsuda ?amaani
haige juurde, teab ?amaan juba seda. Kui ta koju jääb ja haiget vaatama
tuleb, on tervistumislootust, kui aga ?amaan enne kutsumist kodunt lahkub,
pole paranemisloo-tust."
Ka üks k e t i ?amaani, bangose funktsioone on ennustamine. E. Aleksejenko
kirjutab:
,,Bangosele omistati võime teada, kes ammu surnud sugulastest peab tagasi
pöörduma uue inimesena. Nad teatavad rasedale naisele ta tulevase lapse
nime."
Ennustati nii unenägude kui lõkke praksumise iseärasus-te järgi.
Kauaaegsed tavad on taassündide jälgimisel ka t u v a ?amaanidel —
böönidel. V. Djakonova kirjutab:
,,Pärast samaani surma ei läinud ta hing ära. Tema võttis enda juurde taiga
või mägede isand, muutes ta kajaks või millekski tühjaks. Sellesse
perekonda pöördus pärilikkuse teel tagasi vaid,, böön" (samanistlik anne).
Erinevalt "sunusest" asub,, böön" pärast kandja surma kuskil lähedases
maakohas. Mõnikord aga ei tulnud see esivane-mate peresse. Sel puhul
arvati, et ta on läinud siinsetest kohtadest liiga kaugele.
Tugevad ?amaanid suutsid veel eluajal ennustada, kellesse sugulastest
,,böön" siseneb. Kui ,,sunus" tuli peresse taevast (tengri), siis selline
samaan muutus tugevaks ja teda nimetati tengri bööniks. (Sama ettekuju-tus
on ka laamadel.)"
Tõenäoliselt on Tuva jt. Altai piirkondade uskumuste möju ulatunud ka
muistsesse Tiibeti bööni-religiooni, mille põhjal veel tänapäevalgi
otsitakse taassündinud dalai-laamasid. Vastupidine levikutee on vähem
tõenäoline, sest taassünniõpetus on levinud üle kogu Siberi, kusjuures
puuduvad märgatavad budistlikud mõjud. Võimalik on ka veel selline variant,
et Siberi ja Tiibeti rahvausund on pärit ühisest eelkultuurist.
Elusaatust ennustasid tuva ?amaanid vana-aasta öhtulveel sünnimärkide
järgi. Tähtsamaid märke oli 9. Mehel loeti neid kellaosuti suunas,
arvestades seejuures 12-aastast loomkalendrit. Naise sünnimärke loeti
vastupidises järje-korras. Täpne märkide tõlgendus pole teada.
Ka meie kaugemal hõimurahval, laplastel ehk saamidel on huvitavaid
ennustuskombeid. Et laplased elavad üsna hõredalt asustatud alal, siis on
iga külalise tulek sündmuseks. Laplaste riietuse, saanide ja koja juures on
rohkesti tegemist paeltega. Sellega on seotud omapärane ennete süsteem:
— kui paelad lähevad sõlme, tuleb võõraid;
— umbsõlme puhul on tulija vaene;
— tõmbsõlme puhul tuleb rikas;
— kui sõlme läks nööri ots, ei ela tulija kaua;
— kui sõlm tuli keskele, elab tulija kaua.
Nagu teistelgi rahvastel, on laplaste rahvausus paremal poolel erinev
tähendus vasemast. Näiteks kui sügeleb vasem käsi, siis saad midagi;
sügeleb parem käsi — annad midagi.
Unesümbolid on laplastel möneti sarnased teistegi rahvaste omadega. Näites:
purunenud tuba või ait tähistab omaste surma; neiuga armatsemine haigust;
kui naine annab midagi, tähendab see haigust; purjusolek halba sündmust;
kui raske haige näeb end tervena, võib oodata surma.
Samanism on rahvausund olnud ka eestlastel. Veel tänini on käibel väljendid
nagu ,,vaim tuleb peale" (inspiratsiooni tähenduses). Väljend ,,meelt
lahutama" tähendab U. Masingu arvates hingerändu. Veel aastal 1071 on
Novgorodi kroonikas t?uudi (eesti) nõia transsi ehk lõvesse langemist
kirjeldatud. Igatahes on Saaremaal tänini säilinud veel Lõve jõe nimetus.
Viljandi- ja Valgamaal on olnud. Lõve-nimelised külad. Läti Henriku
kroonikas on viiteid arbuga ennustamisele, mida toimetati enne tähtsaid
sõjalis-poliitilisi sündmusi.
SUMER JA EGIPTUS
Juba maailma esimeses tsivilisatsioonis, Vana-Sumeris (hilisema nimega
Kaldea) tunti unenägude tõlgendamist. Selle jaoks olid spetsiaalsed
preestrid. Nagu märgib antiikaja ajaloolane Strabon, teati veel meie
ajaarvamise algul nimetust ,,kaldealane" põhitähenduses ,,uneseletaja".
Ennustamisega üldse tegelesid veel astroloogid jt. mantikatundjad. Sumeri
mantika üheks erijooneks peab A. Lehman vaimkaitsja vahetut mõju. Vana-
Sumerist on teada ka in aailma esimene kirjapandud unenägu. See on pärit
muistse, XXIII saj. e.Kr. kirjapandud ,,Gilgame?i eepose" esimeselt
kiilkirjatahvlilt. Unenäo eellugu on selline: Uruki linna kuningas (elas u.
2700 a. e.Kr.) on küll suur vägevuselt ja toreduselt, aga ta rõhub rahvast
liiga rängalt. Jumalad otsustavad luua talle vastukaaluks älitugeva
loominimese — Enkidu. Templiprostituudi võlusid kasutades meelitab Gilgame?
Enkidu mägedest Uruki linna. Kui nad on linna jõudnud, ütleb prostituut
Enkidule:
,,Veel enne, kui sa mägedest alla laskusid, nägi Gilgame? Uruki linnäs sind
unes. Ärgates rääkis ta sellest oma emale:
,,Mu ema, ma nägin täna öösel und. Taevas oli täis tähti. NaguAnu (Sumeri
taevajumal — I.S.) sõjavägi, langes mu peale Inimene, kes sündinud mägedes.
Ma püiidsin teda haarata, aga tema oli tugevam. Ma püüdsin teda heita, aga
ta ei kõikunud. Tema vastu tõusis kogu Uruki rahvas. Tema aga seisis nagu
sammas ja tal suudeldi jalgu. Siis hüppasin talle peale nagu naisele. Sain
tast jagu ja paiskasin ta sinu jalge ette. Sina ju tahtsid, et me
mõõdaksime jõudu."
Rimat-Helit (Gilgame?i ema, jumal Ninsani epiteet — I.S.), kes teab kõike,
räägib isandale, Rimat-Helit, kõiketeadja, ütleb Gilgamesile:
See, keda nägid keset tähti hiiglaslikus taevas, kes nagu Anu sõjavägi
sulle peale tormas, keda sa võitsid ja mu jalge ette paiskasid — see on aus
ja tugev sõber. Ta aitab alati sõpra. Ta jõud saab kuulsaks üle kogu maa.
Ta jõud on suur nagu Anu sõjavägi."
Nagu eeposest teame, saidki Gilgame? ja Enkidu sõpradeks ja sooritasid koos
mitmeid võitlusi ja seiklusi.
Teisel savitahvlil on kirjas ka Enkidu unenägu. Seal on juttu reisist,
mille Enkidu sooritas kotkasmehega allilma, ja on mainitud ka prohveteid.
(Tsiteeritud teoses on Enkidu asemel kasutatud Eabani nime.)
Kokku on Gilgame?i eeposes seitse unenädkirjeldust.
Ka Vana-Egiptuses olid preesterprohvetite koolid, tunti sümboolsete
unenägude seletamist, valmistati ette ka naisprohveteid. Et sellisele
tegevusele suurt tähendust omistati, näitab asjaolu, et kuningate ja
vaaraode juures tegutsesid elukutselised uneseletajad. Vanim unenägude
seletaja ongi pärit Egiptusest, 12. dünastia ajast (2000-1790 a.e.Kr.).
Mõni näide üldse egiptuse sümboolikast. Tõusev täht tähistas inimese sündi,
rõngas mehelikkust, poolkuu meest (abikaasat), kärg naist, ruut täiust
(mehe ja naise ühendus), süüdatud lamp hinge, päike head saatust, sõlm
abielu, puu oksakoht elujõudu.
Värvustest sümboliseeris helesinine kui püha värv vaimu, valge tarkust,
kuldne seadust ja must allilma.
Tihti oli unedel riikide saatusi määrav mõju. Nii viitab egüptoloog J.
Bonwick oma raamatus Napata linnas asuvale monumendile, kus on
hieroglüüfkirjas raiutud kuningas Aman-Meri-Nout unenägu. Võimalik, et
tegemist on Napata kuninga Pianehi (nn. Etioopia-dünastia, 751-656 a.e.Kr.)
egiptusepärase nimega.
Kuningas olevat ühel ööl näinud, et seisab näoga itta. Temast mõlemal pool
on aga kaks madu.
Kuninga und seletati nii, et lisaks^lõunasse jäävale Etioopiale saab ta ka
põhjapoolse ala, Egiptuse peremeheks.
Kuningas võtnudki ette sõjakäigu ja vallutanud põlise Egiptuse vaaraode
residentsi — Memphise.
Vanas Egiptuses oli põhimõte, et unenägusid saadab jumal, kes vajaduse
korral läkitab ka uneseletaja. Head uned pärinevad taeva- ja
ennustusjumalalt Horuselt, halvad uned — kurjuse, tormi- ja sõjajumalalt
Setilt.
,,Gilgame?i eepose" järel on teiseks ülesmärgitud unenäoks arvatavasti
Egiptuse printsi Thutmos IV uni u. 1450 a.e.Kr.
Olles Sfinksi juurde jalutanud, heitnud prints magama. Edasi seisab
kivitahvlil hieroglüüfkirjas järgmist:
,,Momendil, mil Päike oli seniidis, nägi ta und. Talle tundus, nagu oleks
suur jumal ise temaga rääkinud:
,,Märka mind, vaata mind, mu poeg Thutmos. Olen su isa Hormakhu, Khepra Ra
Toom. Sa saad kuningriigi. Maa väheneb oma pikkuselt ja laiuselt. Küllus ja
rikkus kuivavad kokku... Sulle saab elupuult annetatud palju aastaid. Ma
annan ülima kõigist asjadest. Selles paigas, kus ma olen, on liiv mind
katnud. Luba, et täidad mu südamesoovi. Siis annetan ma sulle kunsti, mu
poeg, annetan võime, mu aitaja..."
Kui Thutmosis IV sai vaaraoks, laskis ta puhastada Hormakhule pühendatud
sfinksi tuiskliivast. Ja nagu unenägu oli lubanud, oli Thutmosis IV
valitsusaeg pikk ja viljakas."
Vana-Egiptuses oli IV-III saj.e.Kr. veel komme panna haigeid peajumal
Serapise templisse magama. Jumal pidi end unes ilmutama ja andma nõu,
kuidas terveks saada.
Serapise nimi tuleneb arvatavasti surnust ülestõusnud püha härja nimest:
Apis + jumal Osiris — Oserapis — Serapis.
VANA-KREEKA
Egiptuse uskumused levisid Kreekasse arvatavasti juba enne 1000 a.e.Kr.
Kreeta ja Foiniikia kaudu ning hiljem, kui olid Kreeka-Pärsia sõjad, Pärsia
kaudu.
Ka Kreekas levis ,,templiune" komme. Seda harrastati egiptlastelt laenatud
jumala Serapise ja arstikunsti jumala Asklepiose templeis ning see sai
nimetuseks inkubatsioon.
Huvitav detail: kreeka arstikunstijumal Askle-pios onennustusjumal Apolloni
poeg. Apollon on aga omakorda peajumal Zeusi (Egiptuses vastas sellele
Serapis) poeg.
Kui templiunes antud juhatus osutus õigeks, siis kingiti templile vastava
organi elevandiluust, hõbedast või kullast kujutis. Tavaliselt lisati sinna
veel selgituseks ,,kat onar" — une põhjal.
Üheks Kreeka unenäoseletaja Artemidorose allikaks olidki Asklepiose templis
nähtus tervistumisunenäod. II saj.e.Kr. kirjutab Artemidoros kokkuvõtte
unesümbolite tõlgendamisest — ,,0neirokritika".
Näiteks kästi ühel haigel unes süüa ,,sõrmi". Uneseletaja preestri seletuse
kohaselt sõi haige datleid, mida nimetati nende kuju järgi ka sõrmedeks, ja
tervistus.
Üks rinnapöletikuga naine nägi unes, et oinas imes ta haiget rinda,
misjärel see sai terveks. Uneseletaja käskis ravimit valmistada ühest
rohust, arnoglossusest (oinakee-lest) ja haige sai terveks.
Huvitav on märkida, et toodud näites on rakendust leidnud sõnalised
sarnasusassotsiatsioonid. Artemido-ros lisab, et osa ,,unenägusid on
realistlikud ja iga unenäo seletamisel tuleb arvestada unenägija isiksust".
Kreeka arstikunsti esiisale Hippokratesele omistatakse tähelepanek, et
Ńņšąķčöū: 1, 2, 3, 4, 5, 6
|