Uni ja unenaod (estonii)
Eesti Kõrgem Kommertskool 
                           Psühholoogia kursusetöö 
                              “Uni ja unenäod” 
                                               Õppejõud: professor J. Ennulo 
                                                        Õpilane: Mark Maslov 
                                                                     ÕB - 11 
                                Tallinn 1998 
Sissejuhatus 
Eesmärgiks on avada kursusetöö unenäo olemus võttes aluseks inimtegevuses 
loomingut, prohvetlust, endeid, arengut. 
Unenäo psühholoogia 
ENNUSTAMINE JA TÄHENDUSUNI LÄBI AEGADE 
   LOODUSRAHVASTE UNENÄOD 
Professor  K.  Ramul  tsiteerib  jesuiite,  kes  XVIIsajandi  keskel  läksid 
Kanadasse     indiaanlasi     (huroone)      õigesse      usku      pöörama: 
,,Unenägu on oraakel, mille poole kõik need rahvad  pöörduvad  ja  mida  nad 
kuulavad; on prohvet,  kes  ennustab  neile  tuleviku  sündmusi,  K.assandra 
(Troojd. kuninga Priamose tütar,  ennustaja),  kes  hoiatab  neid  õnnetuste 
eest, mis neid ähvardavad, harilik arst nende haigustes... 
Kui pealik räägib ühelt poolt ja unenägu teiselt  poolt,  siis  võib  pealik 
karjuda nii palju kui tahab — esimesena täidetakse unenäo käsk.  Unenägu  on 
sagedasti  eesistujaks  nende  nõupidamistel.   Kauplemist,   kalapüüki   ja 
küttimisf alustatakse harilikult unenäo loaga...  Neil  ei  ole  midagi  nii 
kallist, millest nad hea meelega ei loobuks mõne unenäo pärast. öieti  öelda 
— see on huroonide peajumal." 
Põhja-Ameerika irokeesi hõimurühma kuuluvate t ? e r o k i i d  e  kohta  on 
etnograafid märkinud, et neil on kombeks  end  ravida  ka  unenäos  juhtunud 
ussihammustuse puhul. 
Suurjärvistu ümbruses elavatel o d z i b v a -indiaanlastel on  veel  tänini 
alles muistne komme saada unes  juhendeid  haiguse  vastu.  Eelnevalt  tuleb 
nälgida, teistest eralduda, heita magama ja oodata  vaimolevust,  kes  ütleb 
prognoosi ning annab soovitusi. 
Arvatavasti on indiaanlased iseseisvalt tulnud samasu-gusele  ravimeetodile, 
nagu oli kasutusel Vana-Egiptuses ja -Kreekas. 
,,Üks suguharu pealik sai kuulda, et keegi  ta  alamatest  oli  unes  näinud 
sugulist vahekorda ühe tema  tütrega.  Pealik  nõudis  alamalt  täie  pruudi 
lunaraha selle põhjendu-sega, et magaja hing oli saanud  naudingu-rahulduse, 
mis seaduse järgi on võimalik  ainult,  kui  pealikule  tasutakse  ta  tütre 
hind." 
Aafrikas o n a ? a n t i rahvusel abieluinimestele ette nähtud  karistus  ka 
unes juhtunud abielurikkumise eest. 
Etnograaf L. Sternberg kirjeldab üht Aafrika  rändurit,  kelle  juurde  tuli 
150 km kauguselt (jalgsi muidugi) kohalik elanik ja  nõudis  kahjutasu  orja 
tapmise eest. Nimelt oli ta näinud unes, et võõras rändur  oli  tapnud  tema 
orja. 
Aafrika k o n  d  e  suguharu  liikmed  jaotavad  tähendus-unenägusid  kahte 
suurde liiki: tavalised tähendused ning teade, mille  annab  magajale  surnu 
vaim või jumal. 
Analoogseid kirjapanekuid on ka Okeaania paapuate kohta: 
,,Unenägudel enestel on maagide nõiatoimingutes  erakordselt  suur  tähtsus, 
sest pärismaalaste arvates avaldub nendes nähtustes surnud maagide tahe." 
Polüneeslaste kohta on kirjutatud nii: 
,,0ma kutselt olid oraaklitele väga lähedased ennustajad, kes näiteks  Havai 
saartel ennustasid tulevikku ohvrilooma  sisikonna  järgi.  Ei  puudunud  ka 
unenäoseletajad ja maagid, kes haigeid ravisid." 
Ennustamine polnud vanasti sugugi  ohutu  eriala.  Herodotos  kirjutab,  mis 
juhtus V sajandil e.Kr. sküüdi ennustajatega, kui leiti,et nende  ennustused 
pole õiged. 
,,Erinustajad hukatakse järgmisel viisil: vanker  laotatakse  hagu  täis  ja 
härjad  rakendatakse  ette;  ennustajatel  köidetakse  jalad   kinni,   käed 
seotakse selja taha ning  suud  topitakse  täis  ja  nad  pannakse  haokuhja 
sisse. Haod süüdatakse põlema, härjad hirmutatakse lõhkuma ning  kihutatakse 
sõitma. Sageli hukkuvad härjad koos ennusta-jatega leekides, aga  juhul  kui 
tiisel ära põleb, saavad härjad põgenema ning pääsevad  ainult  põletustega. 
Siin kirjelda-tud viisil põletavad nad ennustajaid ka teistel  põhjustel  ja 
nimetavad neid siis valeprohvetiteks. 
Aga keda kuningas tappa laseb, nende  poegadele  ka  ei  halastata  ja  kõik 
meessoost järglased hukatakse, kuid naissoole ei tehta mingit kurja." 
      Samu kombeid on harrastatud ka Vana-Indias,  kus  kolm  korda  eksinud 
ennustaja viidi seotult dzunglisse tiigritele toiduks. 
Siberi ?amaanidel oli ennustamine samuti olulisel kohal. Nii  on  kirjutatud 
sölkuppide kohta järgmist: ,,Nägijat  nimetatakse  sölkuppidel  ,,djutsilõ". 
Ta  näeb  prohvetlikke  unenägusid.  Ka  tajüb  ta  ärkvel  paragnostiliselt 
ümbruses valitsevat olukorda. Kui kellelgi  tekib  vajadus  kutsuda  ?amaani 
haige juurde, teab ?amaan juba seda. Kui ta  koju  jääb  ja  haiget  vaatama 
tuleb, on tervistumislootust, kui aga ?amaan enne kutsumist  kodunt  lahkub, 
pole paranemisloo-tust." 
Ka üks k e t i ?amaani, bangose funktsioone on ennustamine.  E.  Aleksejenko 
kirjutab: 
,,Bangosele omistati võime teada, kes ammu surnud  sugulastest  peab  tagasi 
pöörduma uue inimesena. Nad teatavad  rasedale  naisele  ta  tulevase  lapse 
nime." 
Ennustati nii unenägude kui lõkke praksumise iseärasus-te järgi. 
Kauaaegsed tavad  on  taassündide  jälgimisel  ka  t  u  v  a  ?amaanidel  — 
böönidel. V. Djakonova kirjutab: 
,,Pärast samaani surma ei läinud ta hing ära. Tema võttis enda juurde  taiga 
või  mägede  isand,  muutes  ta  kajaks  või  millekski  tühjaks.   Sellesse 
perekonda pöördus pärilikkuse teel tagasi vaid,, böön"  (samanistlik  anne). 
Erinevalt "sunusest" asub,,  böön"  pärast  kandja  surma  kuskil  lähedases 
maakohas. Mõnikord  aga  ei  tulnud  see  esivane-mate  peresse.  Sel  puhul 
arvati, et ta on läinud siinsetest kohtadest liiga kaugele. 
Tugevad  ?amaanid  suutsid  veel  eluajal  ennustada,  kellesse  sugulastest 
,,böön" siseneb. Kui ,,sunus" tuli peresse taevast  (tengri),  siis  selline 
samaan muutus tugevaks ja teda nimetati tengri bööniks.  (Sama  ettekuju-tus 
on ka laamadel.)" 
Tõenäoliselt on Tuva  jt.  Altai  piirkondade  uskumuste  möju  ulatunud  ka 
muistsesse  Tiibeti  bööni-religiooni,  mille   põhjal   veel   tänapäevalgi 
otsitakse  taassündinud  dalai-laamasid.  Vastupidine  levikutee  on   vähem 
tõenäoline, sest taassünniõpetus  on  levinud  üle  kogu  Siberi,  kusjuures 
puuduvad märgatavad budistlikud mõjud. Võimalik on ka veel selline  variant, 
et Siberi ja Tiibeti rahvausund on pärit ühisest eelkultuurist. 
Elusaatust  ennustasid  tuva  ?amaanid  vana-aasta  öhtulveel   sünnimärkide 
järgi.  Tähtsamaid  märke  oli  9.  Mehel  loeti  neid  kellaosuti   suunas, 
arvestades  seejuures  12-aastast  loomkalendrit.  Naise  sünnimärke   loeti 
vastupidises järje-korras. Täpne märkide tõlgendus pole teada. 
Ka  meie  kaugemal  hõimurahval,  laplastel  ehk  saamidel   on   huvitavaid 
ennustuskombeid. Et laplased elavad üsna hõredalt asustatud  alal,  siis  on 
iga külalise tulek sündmuseks. Laplaste riietuse, saanide ja koja juures  on 
rohkesti tegemist paeltega. Sellega on seotud omapärane ennete süsteem: 
— kui paelad lähevad sõlme, tuleb võõraid; 
— umbsõlme puhul on tulija vaene; 
— tõmbsõlme puhul tuleb rikas; 
— kui sõlme läks nööri ots, ei ela tulija kaua; 
— kui sõlm tuli keskele, elab tulija kaua. 
Nagu teistelgi  rahvastel,  on  laplaste  rahvausus  paremal  poolel  erinev 
tähendus vasemast.  Näiteks  kui  sügeleb  vasem  käsi,  siis  saad  midagi; 
sügeleb parem käsi — annad midagi. 
Unesümbolid on laplastel möneti sarnased teistegi rahvaste omadega.  Näites: 
purunenud tuba või ait tähistab omaste surma;  neiuga  armatsemine  haigust; 
kui naine annab midagi, tähendab see  haigust;  purjusolek  halba  sündmust; 
kui raske haige näeb end tervena, võib oodata surma. 
Samanism on rahvausund olnud ka eestlastel. Veel tänini on käibel  väljendid 
nagu  ,,vaim  tuleb  peale"  (inspiratsiooni  tähenduses).  Väljend  ,,meelt 
lahutama" tähendab U.  Masingu  arvates  hingerändu.  Veel  aastal  1071  on 
Novgorodi kroonikas  t?uudi  (eesti)  nõia  transsi  ehk  lõvesse  langemist 
kirjeldatud. Igatahes on Saaremaal tänini säilinud veel  Lõve  jõe  nimetus. 
Viljandi-  ja  Valgamaal  on  olnud.  Lõve-nimelised  külad.  Läti   Henriku 
kroonikas on viiteid arbuga  ennustamisele,  mida  toimetati  enne  tähtsaid 
sõjalis-poliitilisi sündmusi. 
   SUMER JA EGIPTUS 
Juba  maailma  esimeses  tsivilisatsioonis,  Vana-Sumeris  (hilisema  nimega 
Kaldea)  tunti  unenägude  tõlgendamist.  Selle  jaoks   olid   spetsiaalsed 
preestrid.  Nagu  märgib  antiikaja  ajaloolane  Strabon,  teati  veel  meie 
ajaarvamise algul nimetust ,,kaldealane" põhitähenduses ,,uneseletaja". 
Ennustamisega üldse tegelesid veel astroloogid  jt.  mantikatundjad.  Sumeri 
mantika üheks erijooneks peab A.  Lehman  vaimkaitsja  vahetut  mõju.  Vana- 
Sumerist on teada ka in aailma esimene kirjapandud  unenägu.  See  on  pärit 
muistse,  XXIII  saj.  e.Kr.  kirjapandud  ,,Gilgame?i   eepose"   esimeselt 
kiilkirjatahvlilt. Unenäo eellugu on selline: Uruki linna kuningas (elas  u. 
2700 a. e.Kr.) on küll suur vägevuselt ja toreduselt, aga ta  rõhub  rahvast 
liiga  rängalt.  Jumalad  otsustavad  luua  talle   vastukaaluks   älitugeva 
loominimese — Enkidu. Templiprostituudi võlusid kasutades meelitab  Gilgame? 
Enkidu mägedest Uruki linna. Kui nad  on  linna  jõudnud,  ütleb  prostituut 
Enkidule: 
,,Veel enne, kui sa mägedest alla laskusid, nägi Gilgame? Uruki linnäs  sind 
unes. Ärgates rääkis ta sellest oma emale: 
,,Mu ema, ma nägin täna öösel und. Taevas oli täis  tähti.  NaguAnu  (Sumeri 
taevajumal — I.S.) sõjavägi, langes mu peale Inimene, kes sündinud  mägedes. 
Ma püiidsin teda haarata, aga tema oli tugevam. Ma püüdsin teda  heita,  aga 
ta ei kõikunud. Tema vastu tõusis kogu Uruki rahvas. Tema  aga  seisis  nagu 
sammas ja tal suudeldi jalgu. Siis hüppasin talle peale nagu  naisele.  Sain 
tast jagu  ja  paiskasin  ta  sinu  jalge  ette.  Sina  ju  tahtsid,  et  me 
mõõdaksime jõudu." 
Rimat-Helit (Gilgame?i ema, jumal Ninsani epiteet — I.S.), kes  teab  kõike, 
räägib isandale, Rimat-Helit, kõiketeadja, ütleb Gilgamesile: 
See, keda nägid keset tähti  hiiglaslikus  taevas,  kes  nagu  Anu  sõjavägi 
sulle peale tormas, keda sa võitsid ja mu jalge ette paiskasid — see on  aus 
ja tugev sõber. Ta aitab alati sõpra. Ta jõud saab kuulsaks  üle  kogu  maa. 
Ta jõud on suur nagu Anu sõjavägi." 
Nagu eeposest teame, saidki Gilgame? ja Enkidu sõpradeks ja sooritasid  koos 
mitmeid võitlusi ja seiklusi. 
Teisel savitahvlil on kirjas ka  Enkidu  unenägu.  Seal  on  juttu  reisist, 
mille Enkidu sooritas kotkasmehega allilma, ja on  mainitud  ka  prohveteid. 
(Tsiteeritud teoses on Enkidu asemel kasutatud Eabani nime.) 
Kokku on Gilgame?i eeposes seitse unenädkirjeldust. 
Ka  Vana-Egiptuses  olid  preesterprohvetite   koolid,   tunti   sümboolsete 
unenägude  seletamist,  valmistati  ette  ka  naisprohveteid.  Et  sellisele 
tegevusele  suurt  tähendust  omistati,  näitab  asjaolu,  et  kuningate  ja 
vaaraode  juures  tegutsesid  elukutselised  uneseletajad.  Vanim  unenägude 
seletaja ongi pärit Egiptusest, 12. dünastia ajast (2000-1790 a.e.Kr.). 
Mõni näide üldse egiptuse sümboolikast. Tõusev täht tähistas inimese  sündi, 
rõngas mehelikkust, poolkuu  meest  (abikaasat),  kärg  naist,  ruut  täiust 
(mehe ja naise ühendus), süüdatud  lamp  hinge,  päike  head  saatust,  sõlm 
abielu, puu oksakoht elujõudu. 
Värvustest sümboliseeris helesinine kui  püha  värv  vaimu,  valge  tarkust, 
kuldne seadust ja must allilma. 
Tihti oli unedel riikide saatusi  määrav  mõju.  Nii  viitab  egüptoloog  J. 
Bonwick  oma  raamatus   Napata   linnas   asuvale   monumendile,   kus   on 
hieroglüüfkirjas  raiutud  kuningas  Aman-Meri-Nout  unenägu.  Võimalik,  et 
tegemist on Napata kuninga Pianehi (nn. Etioopia-dünastia, 751-656  a.e.Kr.) 
egiptusepärase nimega. 
Kuningas olevat ühel ööl näinud, et seisab näoga itta. Temast  mõlemal  pool 
on aga kaks madu. 
Kuninga und seletati nii, et lisaks^lõunasse jäävale Etioopiale saab  ta  ka 
põhjapoolse ala, Egiptuse peremeheks. 
Kuningas võtnudki ette sõjakäigu  ja  vallutanud  põlise  Egiptuse  vaaraode 
residentsi — Memphise. 
Vanas Egiptuses oli põhimõte,  et  unenägusid  saadab  jumal,  kes  vajaduse 
korral   läkitab   ka   uneseletaja.   Head   uned   pärinevad   taeva-   ja 
ennustusjumalalt Horuselt, halvad uned —  kurjuse,  tormi-  ja  sõjajumalalt 
Setilt. 
,,Gilgame?i eepose"  järel  on  teiseks  ülesmärgitud  unenäoks  arvatavasti 
Egiptuse printsi Thutmos IV uni u. 1450 a.e.Kr. 
Olles  Sfinksi  juurde  jalutanud,  heitnud  prints  magama.  Edasi   seisab 
kivitahvlil hieroglüüfkirjas järgmist: 
,,Momendil, mil Päike oli seniidis, nägi ta und. Talle  tundus,  nagu  oleks 
suur jumal ise temaga rääkinud: 
,,Märka mind, vaata mind, mu poeg Thutmos. Olen su isa Hormakhu,  Khepra  Ra 
Toom. Sa saad kuningriigi. Maa väheneb oma pikkuselt ja laiuselt. Küllus  ja 
rikkus kuivavad kokku... Sulle saab elupuult  annetatud  palju  aastaid.  Ma 
annan ülima kõigist asjadest. Selles paigas,  kus  ma  olen,  on  liiv  mind 
katnud. Luba, et täidad mu südamesoovi. Siis annetan  ma  sulle  kunsti,  mu 
poeg, annetan võime, mu aitaja..." 
Kui Thutmosis IV sai vaaraoks, laskis  ta  puhastada  Hormakhule  pühendatud 
sfinksi  tuiskliivast.  Ja  nagu  unenägu  oli  lubanud,  oli  Thutmosis  IV 
valitsusaeg pikk ja viljakas." 
Vana-Egiptuses oli  IV-III  saj.e.Kr.  veel  komme  panna  haigeid  peajumal 
Serapise templisse magama. Jumal  pidi  end  unes  ilmutama  ja  andma  nõu, 
kuidas terveks saada. 
Serapise nimi tuleneb arvatavasti surnust  ülestõusnud  püha  härja  nimest: 
Apis + jumal Osiris — Oserapis — Serapis. 
   VANA-KREEKA 
Egiptuse uskumused levisid Kreekasse  arvatavasti  juba  enne  1000  a.e.Kr. 
Kreeta ja Foiniikia kaudu ning hiljem, kui olid Kreeka-Pärsia sõjad,  Pärsia 
kaudu. 
Ka Kreekas levis ,,templiune" komme. Seda harrastati  egiptlastelt  laenatud 
jumala Serapise ja arstikunsti  jumala  Asklepiose  templeis  ning  see  sai 
nimetuseks inkubatsioon. 
Huvitav detail: kreeka arstikunstijumal Askle-pios onennustusjumal  Apolloni 
poeg. Apollon on aga  omakorda  peajumal  Zeusi  (Egiptuses  vastas  sellele 
Serapis) poeg. 
Kui templiunes antud juhatus osutus õigeks, siis  kingiti  templile  vastava 
organi elevandiluust, hõbedast või kullast kujutis. Tavaliselt lisati  sinna 
veel selgituseks ,,kat onar" — une põhjal. 
Üheks Kreeka unenäoseletaja Artemidorose allikaks olidki Asklepiose  templis 
nähtus tervistumisunenäod.  II  saj.e.Kr.  kirjutab  Artemidoros  kokkuvõtte 
unesümbolite tõlgendamisest — ,,0neirokritika". 
Näiteks kästi ühel haigel unes süüa ,,sõrmi". Uneseletaja preestri  seletuse 
kohaselt sõi haige datleid, mida nimetati nende kuju järgi ka sõrmedeks,  ja 
tervistus. 
Üks rinnapöletikuga  naine  nägi  unes,  et  oinas  imes  ta  haiget  rinda, 
misjärel see  sai  terveks.  Uneseletaja  käskis  ravimit  valmistada  ühest 
rohust, arnoglossusest (oinakee-lest) ja haige sai terveks. 
Huvitav  on  märkida,  et  toodud  näites  on  rakendust  leidnud  sõnalised 
sarnasusassotsiatsioonid.  Artemido-ros  lisab,  et  osa   ,,unenägusid   on 
realistlikud ja iga unenäo seletamisel tuleb arvestada unenägija isiksust". 
Kreeka  arstikunsti  esiisale  Hippokratesele  omistatakse  tähelepanek,  et 
Ńņšąķčöū: 1, 2, 3, 4, 5, 6 
   
 |