,,Eite õitses noorel ilul, õitses kui mõrsja kambris, Naine noorik laua
taga Pulmapäeva pidudella
Kuju tuli kaugemalta
Eite istus Uku õues
õnnepäeva paistusella." Hommikul Kalevipoeg
,,Hakkas öösist unenägu,
Lugu läbi mõtlemaie;
Mõtles tunni, mõtles teise,
Siis aga nõnda pajatas..." Linda on varastatud ja surnud. On kirjeldatud ka
telepaatilist unenägu. Kalevipoeg
,,Ärkas unest ehmatades.
Kuri unenäo-kuju
hädaohtu ähvardelles
võitis mehe väsimuse." Samal ajal murdsid hundid Kalevipoja hobuse. Ka
,,Kalevipojas" on mainitud mitteprohvetlikku petu-unenägu, mida ta nägi
seitse nädalat kestnud nõidusunes:
,,Eilse päeva ilmutused
unenäona uuendati,
kirjuks kangaks kujutie
petispaelusse paelutie."
PUMPURSI ,,LÄCPLESIS" (1888)
II loos on juttu ,,aulisest vanakesest" Vaidelotist, kes ennustanud
Läcplesisele kuulsusrikast tulevikku; seda, et läänest saabuvad vallutajad
ning et sajandite pärast saavad lätlased vabaks.
III loos ütleb võitluses Läeplesisega jännijäänud eesti hiid Kalapüis, et
ta ema ennustanud röövrüütlite kallale-tungi siis, kui ta kohtab
Läcplesist.
VI loos aimab Läcplesise armastatu Laimdota halba rüütlist, kes hiljem
Lacplesise tapab.
ENDED
Ende all mõistan ennustatavale sündmusele sageli eelnevat, kuid mitte selle
pöhjuseks olevat sündmust.
Viiteid ennetele on juba antiikajast. Nii ennustanud ,,Iliases"
ennustustark Kalchis Trooja langust kümnen-dal aastal selle järgi, et madu
söönud ohvrialtari alt ära üheksa linnupoega ja emalinnu ning moondunud
siis kiviks.
Luurele läinud Odysseusest ja Diomedesest paremal lendutõusnud haigur
ennustas head.
Üle Trooja sõjaväe lendas vasemalt poolt kotkas, keda lennul hammustas
nokas hoitav madu ning kotkas laskis mao lahti. See ennustas sõjalist
ebaedu.
Preester Nestor palus Zeusilt ahhailaste päästmist ning Zeus andis jaatava
vastuse kõuekõmina näol.
,,0düsseia"
Lindude vaatleja Alitherses ennustas Odysseuse poja Telemachose ja
peigmeeste kohal võitlevate kotkaste põhjal, et Odysseus tuleb tagasi ja
tapab peigmehed.
Kui Telemachos oli Menelaose pool, lendas sealt üle i d a poolt tulnud
kotkas, küünte vahel suur valge hani ja möödus neist paremalt. See tähendas
ikka veel ilusa Helena seletust mööda Odysseuse saabumist ja peigmeeste
hukku.
Ennustaja Theoklymenosest lendas võitluse ajal üle paremalt poolt tulnud
kull, kel oli küüsis tuvi. Ennustaja seletas seda nii, et Odysseuse
suguvösale jääb saarel võim.
Kui Penelopeia soovis, et Odysseus ometi tagasi tuleks ja ülbetele
peigmeestele tasuks, siis Telemachos aevastas. See oli kinnitav enne.
Kui Odysseus palus Zeusilt head ennet, siis kõlas k õ u ja jahujahvataja
ütles, et olgu see sööming peigudel viimane.
Telemachose tapmise plaane hauduvatest peigudest lendas üle vasemalt poolt
tulev kotkas, tuvi küüsis. See oli ettevõtmise nurjumise enne.
,,Vanem Edda"
,,Laulus Sigvördrist Faafniritapjast" on peetud lahin-gueelseteks headeks
enneteks järgmisi.
Paremal pool lendab pigimust kaaren.
Eemal on näha kaht kuulsusehimulist kerglast.
Kuuldub hundi ulgumist.
Kauguses on näha sörkivaid hunte.
H a 1 v a k s endeks arvatakse seda, kui taplusse torma-tes jalg ära
lüüakse.
,,Gröönlaste loos Atlist" tabavad Högnit ja Gunnarit halvad ended siis, kui
nad on teel neid tappa kavatseva Atli poole. Neil läks paadi kiil pooleks;
katkesid rihmad ja tullid; randa jõudes ei kinnitatud laeva; värav
kriuksus, kui Högni virutas.
Ennete kohta onka ajaloolisi viiteid.
Herodotos kirjutab, et enne kui pärslased võtsid ette sõjakäigu Kreekasse
olnud Delose saarel maavärin, mida seal varem polnud juhtunud. Ta kirjutab:
,,Võib-olla oli maavärin märk, millega jumalus inimeste-le tulevasi hädasid
ilmutas."
Hilisemast ajast kirjutab F. Nork oma raamatus XIX sajandi juhtumistest.
— Vastabiellunud abielupaar istus toas. Naisel purunes kudumise ajal heleda
plaksuga laulatussõrmus nime ja laulatuse aastaarvu vahelt. Mees seda ei
märganud. Kolm nädalat hiljem suri ta mees samal kuupäeval, mil neid oli
laulatatud.
— Altenburgi kloostris seisnud kellegi V. kingitud klaaslaud. Äkki
purunenud klaas nime kohalt ilma välise põhjuseta. Kaheksa päeva hiljem
suri V. rongiönnetuse tagajärjel.
— Ühes seltskonnas tõstis keegi klaasi uue silla terviseks. Üldiselt teati,
et sild on vilets, seetõttu ei joonud keegi. Jooja pani klaasi enda ette
lauale, kus see purunes. Sild purunes ühe kuu pärast, põhjustades
inimohvreid.
Samas raamatus on vihjeid ka karjatuste ja koputuste ning lõhnade
endelisele tähendusele.
Lõpuks veel ühest antiikaja endest.
Kartaago väejuht Hannibal pöördus 202.a.e.Kr. laevastikuga Itaaliast
tagasi Aafrikasse. Liviusele toetudes kirjutab J. Korabljev järgmist:
,,Hannibal oli juba oma merereisi lõpetamas. Lähenedes Aafrika rannale,
käskis ta ühel meremehel ronida masti otsa ja vaadata — kuhu on suunatud
laeva nina. Kuuldes, et see on purustatud matusepaik, pidäs ta seda halvaks
endeks ning käskis kursi vötta Lepstisesse ja randuda seal."
Nagu ajaloost teada, ei aidanud Hannibali ka kursi muutus — Rooma väejuht
Scipio purustas ta väed samal, 202. a.e.Kr. Aafrika pinnal ning Hannibal
mürgitas enda mõni aasta hiljem.
KILDE KESK- JA UUSAJAST
Prohvetlike juhtumite kirjeldusi on palju. Nende seas võiksid kõige rohkem
huvi pakkuda üldtuntud nimed ja sündmused.
Üks esimesi keskaegseid teateid on ühe IX sajandi suurema riigi, Bagdadi
kalifaadi kaliifi Harun-ar-Ra?idi lugu, mis juhtus 809. a. algul.
Kaliif näinud unes enda poole sirutuvat kätt, mis hoidis punakat mulda. Ta
kuulis häält, mis ütles: ,,Sellesse mulda maetakse Harun!" Teine hääl
küsinud: ,,Kuhu ta maetak-se?" Vastus oli: ,,Thusi."
Mõne aja pärast läinud Harun-ar-Ra?id Samarkandi ja Oxuse provintsi
ülestõusu maha suruma. Tee viis läbi Gruusia. Gruusias rännates jäi kaliif
haigeks. Muidugi peatuti. Kalüf küsinud, mis koht see on. Vastati, et Thus.
Nüüd käskinud kaliif ühel teenril tuua näha siinset mulda. Teener ulatanud
peoga näha mulda, mis oli punaka varjundiga.
Mõne päeva pärast Harun-ar-Ra?id suri ja ta laip maeti Gruusiasse, Thusi.
Türgi sultan Murat 1 nägi 1389. aastal ööl vastu 15. juunit enne serblaste
ja bosnialastega Kosovo juures peetud lahingut, et langes vaenlase sõduri
käe läbi. Et Murat 1 end lahingus hoidis, jäi ta ellu. Ent kui ta pärast
lahingut koos vesiiriga vastase tapetud södureid vaatas, hüppas üks haavatu
tema juurde ja tappis ta.
Teatavasti lahkus 1428. a. 16-aastane prantsuse talutüd-ruk Jeanne d'Arc
kodutalust, et kroonida kuningaks dofään Charles ja juhtida sõjaväge
inglastevastases vabadussõjas. Oma plaanidest ei rääkinud ta kellelegi,
sest vastasel korral poleks teda kuhugi lastud. Hilisematel
kohtuprotsessidel arutati Jeanne'i kodune olukord põhjalikult läbi ja
ilmnes järgmist.
Tõepoolest oli isa üht-teist ette tundnud. Jeanne'i ema jutustas, et enne
seda nägi isa unes, nagu oleks ta tütar ,,lahkunud koos sõduritega".
Kui see töepoolest nii juhtus, olnud isa maruvihane ja lubanud tütre
uputada.
Saksi kuurvürst Friedrich III nägi unes vastu 31. ok-toobrit 1517. a.
üht munka hiiglasliku sulega, mis pidi hävitama Rooma. Uni olnud nii
erutav, et ta oli sel ööl kolm korda üles ärganud.
Teatavasti lõi Martin Luther oma kuulsad 95 katolitsismi vastu sihitud
teesi Wittenbergi kirikuuksele järgmisel päeval, 31. oktoobril 1517.
Muuseas tuli Friedrich III endal Lutheriga veel tegemist. Viie aasta pärast
tuli tal Lutherit varjata ja tema lossis tõlkis Luther 1522. a. Uue
Testamendi saksa keelde.
Martin Lutheri naine Katharina nägi kord unes kaht võõrast daami, kes tulid
ehtima pulmadeks nende tütart Magdalenat. Peatselt nende tütar suri.
Katariina di Medici, Prantsuse kuninga Henri II naine, nägi ööl vastu 1559.
aasta 29. juunit, et ta mees lamas maas verisena. Sel ajal oli kuningal
plaan minna rüütliturniirile. Naine keelitas teda, et ta ei läheks või
vähemalt turniirist isiklikult osa ei vötaks. Kõik asjata! Turniiril sattus
kuningale piigikild silma ja mõne päeva pärast 40-aastane kuningas suri.
Prantsuse kuningas Henri III nägi kolm päeva enne oma surma unes, et kroon,
skepter ja purpurmantel olid verised ja jalge alla tallatud.
Teatavasti suri Henri III 1. aprillil 1589 dominiiklase Clementi noa läbi.
liri arhipiiskop Usher ennustas ja kirjeldas 1601. a. Dub-linis puhkevat
iirlaste inglisevastast ülestõusu, mis algas 1641. a.
Maria di Medici, Prantsuse kuninga Henri IV naine, riägi 1610. a. unes, et
krooni ehted muutusid pärliteks (tavaliselt tõlgendatakse neid pisaratena).
Üks usufanaatik tappis Henri IV 14. mail 1610.
See oli juba kolmanda Henri õnnetu surm järjest!
Suurbritannia tegelikule valitsejale Buckinghami hert-sogile George
Villiersile ütles 1628. a. üks ta aadlikust sõber, et näeb, nagu oleks
talle pistoda rindu torgatud. Seda tegigi vandenõulane Fulton 3. augustil
1628.
Veristele lugudele vahelduseks XV sajandil Inglismaal Yorkshire's elanud
Ursula Shiptoni ennustus selle kohta, mis tuleb ,,viimastel aegadel",
pärast 1900. a.
Siis tulevat ,,imelikud päevad: naised riietuvad meeste kombel,
kannavad pükse, lõikavad juuksed ära ega hooli aust. Armastus sureb ja
abielu rikutakse. Vankrid sõidavad kõikjal ilma hobusteta ja inimmõte
kihutab silmapilgu vältel läbi ilmamaa... Inimesed käivad ka vee all, isegi
magavad ja räägivad seal... siis aga lendavad linnu kombel kõrges õhus läbi
pilvede."
Selle unenäo nägija pole mingi kuulsus, vaid lihtne 24-aastane naine
Margarethe Landbrock Elterleinist. Tema unenägu sai aga üldteatavaks, sest
see puudutas rootslaste-ga peetavat sõda. Uusaasta ööl vastu 1643. aastat
nägi ta, et Rootsi kindral Torstenrohn pani keti ümber Freiburgi linna.
Siis tuli aga linnast rüütel ja raius selle mõõgaga läbi. Sümboolika oli
kõigile mõistetav: Freiburgi piiramine ei anna tulemusi. Seitsme nädala
pärast Freiburg vabaneski.
Teatavasti oli Londonis 1666. aastal suur tulekahju, põles ära ligi
kolmandik linna — 13 000 maja, 90 kirikut. On kirjanduslikke viiteid selle
kohta, et seda katastroofi nägid juba 1660. a. ette Humphrey Smith, 1661.
a. George Fox ja 1664. a. Thomas Briggs.
See võis olla umbes 1790. aasta paiku, kui ühele Kariibi mere saare
Martinique'i neiule rääkis mulatitarist ennusta-ja Euphemia David tema
tulevikust. Selle neiu nimi oli Marie Rosa Josephine Tasher de la Pagerie.
Ennustaja ütles, et tal saab olema kaks meest. Esimese mehega sünnib tal
kaks last. Mees ise on pärit ühelt saarelt, nad hakkavad elama Euroopas.
Siis see mees sureb traagiliselt.
Teine mees on ülemaailmselt kuulus, lapsi neil pole. Teine mees sureb
saarel õnnetuna.
Juhtus nii, et Josephine'i esimeseks meheks sai kindral Beauharnais,
kellega neil oli kaks last. Kui kindral oli 31 aastat vana, laskis
Robespierre tal 1794. a. pea maha raiuda.
Kahe aasta pärast sai Josephine'ist ühe teise kindrali, Napoleon
Bonaparte'i naine. Kooselu kestis 1796.-1809. aas-tani. Napoleoni edasine
saatus ja lõpp 1821. a. Saint Helena saarel on üldtuntud. Muuseas oli
Josephine'ile enne ta esimese mehe surma ja abielu Napoleoniga ta tulevast
saatust ennustanud ka kuulus Pariisi ennustaja Marie-Anne Lenormand (1772-
1843). M. Lenormand ennustas talle, et tema teine abielu lahutatakse. See
leidis aset 1809. aastal.
Tuntud prantsuse teadlane ja füsiognomist Lavater oli korduvalt unes näinud
ja sellest ka teistele teatanud, et sureb vägivaldsesse surma.
Juhtuski nii, et 26. septembril 1799 tulistati teda ning veidi hiljem ta
suri.
USA presidendil A. Lincolnil oli oma traagilise lõpu kohta mitu
parapsühholoogilist elamust.
1861. aastal, esimesel ööl pärast presidendiks valimist vaatas Lincoln
peeglisse ja nägi seal oma normaalse peegelkujutise kõrval veel
vaimkahvatut varju. Ta kohkus sellest ja tunnetas lähenevat katastroofi.
1865. a. märtsis, kuus nädalat enne mõrva, nägi ta und, millest rääkis
lähedastele: ,,See asi on hakanud mind nagu Banquo vaim kummitama ega taha
ununeda."
Uni ise oli selline.
,,Mulle tundus, et mind ümbritseb surmavaikus. Siis kuulsin ma summutatud
nuukseid, nagu nutaks hulk inimesi. Nähtavasti tõusin voodist ja läksin
alumisele korrusele. Siis katkestas vaikust jällegi seesama kaeblik
nuuksumine, kuigi leinajaid polnud näha.
Läksin ruumist ruumi, ilma et oleksin kedagi kohanud. Needsamad kurblikud
ja ahastavad helid kohtasid mind mu teel. Kõik ruumid olid valgustatud. Iga
asi siin oli mulle tuttav. Kuid kus on siis need inimesed, kes nõnda
kurvastavad, nagu tahaks nende süda lõhkeda? Ma olin segaduses ja erutatud.
Mis võis olla koige selle tähendus, Otsustanud leida nii müstiliste ja
vapustavate asjade põhjuse, jätkasin liikumist, kuni jõudsin Ida saali.
Astusin sisse. Mind ootas ebameeldiv üllatus. Mu ees asus katafalk, millel
lebas suririietes laip. Selle ümber seisid auvalves sõdurid. Seal seisis ka
hulk rahvast. Mõned vahtisid kaetud näoga surnu poole, teised nutsid
haledasti.
,,Kes on Valgest Majast surnud?" küsisin ühe sõduri käest.
,,President," vastas ta. ,,Ta mõrvati."
Siis järgnes rahvamassi vali halamine, mis äratas mi-nd unest.
Kuigi see oli vaid uni, ei uinunud ma sel ööl enam. Olen sellest masendatud
isegi nüüd veel."
Üks päev enne oma mõrvamist nägi Lincoln sellist und.
,,0lin paadiga sügaval laial tugevavoolulisel jõel. Kukkusin paadist
jõkke."
Mõrvapäeval, nagu kinnitab kirjanik Ch. Dickens oma kirjas 1868. a. 4.
veebruarist, öelnud ta senaator Sumneri-le: ,,Härra! Midagi ebatavalist
juhtub üsna pea!"
Ja saabuski saatuslik teatriõhtu (15. aprillil 1865), mil kõlasid surmavad
lasud.
On andmeid, et oma vägivaldset surma nägid ette ka presidendid J. Garfield
(1831-1881) ja W. McKinley (1843-1901).
9. EESTI
Eesti prohvetitest on andmeid üsna vähe.
Oma raamatus ,,Eesti prohvet Järwe-Jaan" Tallinn, 1921, kirjutab M.J. Eisen
kellestki sepp Niilsist (rootslane?), kes Põhjasõja algul näinud unes, et
Eesti langeb Vene võimu alla. Algul küll Raudpea (Kaarel XII) võidab, aga
pärast kaotab. Nii see ka läks.
Ennustaja Järwe-Jaan sündis Pärnumaal Mihkli kihelkonnas Järve külas 16.
oktoobril 1768. Ennustamisega hakanud ta tegelema umbes 40-aastase mehena
(s.o. umbes 1818. a.). M.J. Eisen kirjutab:
,,Korra pannud Jaan Virtsu Kiisamäel maantee äärde teivad püsti, sidunud
lõngad teivaste vahele. Külataat läinud mööda, küsinud: ,,Jaan, mis nüüd
teed?" Jaan vastas: ,,Nagu ma nüüd teen, tehakse edaspidi. Mõtte kärmusel
räägitakse kaugele!"
Ka hiljem on Jaan korduvalt teibaid püsti seadnud ja öelnud, et tulevikus
saab sõbraga 1000 versta taha kõnelda.
Ńņšąķčöū: 1, 2, 3, 4, 5, 6
|